Lennuliikluse lennujuhtide tervisenõuded. Juhend

Lennuliikluse lennujuhtide tervisenõuded Juhend

2. väljaanne 08.02.2006

SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................... 2 MÕISTED JA LÜHENDID ............................................................................................................. 3 EUROOPA TERVISENÕUDED .................................................................................................... 5 1: Üldnõuded – 3.klassi lennundus-spetsialistide tervisekontroll: Läbivaatus........................... 5 2: Kardiovaskulaarne süsteem.................................................................................................. 6 2.1 :Läbivaatus...................................................................................................................... 6 2.2: Vererõhk......................................................................................................................... 7 2.3: Koronaarhaigus.............................................................................................................. 8 2.4 :Rütmi- ja juhtehäired .................................................................................................... 10 2.5: Üldnõuded.................................................................................................................... 13 3:Respiratoorne süsteem ........................................................................................................ 16 3.1:Üldnõuded..................................................................................................................... 16 3.2:Häired............................................................................................................................ 16 4: Seedesüsteem .................................................................................................................... 18 4.1:Üldnõuded..................................................................................................................... 18 4.1:Häired............................................................................................................................ 18 5:Metaboolsed, ainevahetuslikud ja endokriinsed haigused................................................... 20 6: Hematoloogia...................................................................................................................... 21 7: Kuseteede ja –elundite süsteem......................................................................................... 23 8: Sugulisel teel levivad haigused ja teised nakkushaigused ................................................. 24 9:Günekoloogia ja rasedus ..................................................................................................... 25 10: Nõuded luu-lihaskonnale .................................................................................................. 26 11: Psühhiaatrilised ja psühholoogilised nõuded .................................................................... 27 11.1:Psühhiaatrilised nõuded.............................................................................................. 27 11.2: Psühholoogilised nõuded ........................................................................................... 29 12: Neuroloogilised nõuded .................................................................................................... 30 13: Oftalmoloogilised nõuded ................................................................................................. 31 14: Nõuded nägemisele .......................................................................................................... 34 15: Värvitaju ............................................................................................................................ 36 16: Kõrva-nina-kurgu haigused............................................................................................... 37 17: Kuulmisnõuded ................................................................................................................. 38 18: Dermatoloogilised nõuded ................................................................................................ 40 LISA 1: LISAJUHENDMATERJAL .............................................................................................. 41 1. Une apnoe sündroom...................................................................................................... 41 2. Asümptomaatilise HIV-positiivse isiku läbivaatuse kord ................................................. 41 3. Dermatoloogilised seisundid ........................................................................................... 41 LISA 2: LENNUJUHTIMISE OHUTUST REGULEERIVAD PROTSEDUURID - MEDITSIIN ..... 42 1.1 Üldosa............................................................................................................................... 42 1.2 Lennujuhi õpilase ja lennujuhi loa omanikud .................................................................... 42 1.2.1 Nõuded....................................................................................................................... 42 1.2.2 Juhend ....................................................................................................................... 42 1.3 Vigastus, haigus ja rasedus .............................................................................................. 43 1.3.1 Nõuded....................................................................................................................... 43 1.3.2 Juhend ....................................................................................................................... 43 1.4 Psühhoaktiivsed ained ...................................................................................................... 43 1.4.1 Nõuded....................................................................................................................... 44 1.4.2 Juhend ....................................................................................................................... 44 1.5 Mehaanilised abivahendid........................................................................................... 44 1.6 Onkoloogia .................................................................................................................. 44 LISA 3: PERIOODILISE TERVISEKONTROLLI MINIMAALSED NÕUDED............................... 45

2.väljaanne

2

MÕISTED JA LÜHENDID Alkoholi kuritarvitamine

AMC - lennundusmeditsiini keskus (Aeromedical Centre)

AME - tunnustatud tervisekontrolli tegija (Aeromedical Examiner)

AMS - lennundusmeditsiini osakond (Aeromedical Section) Kuupäevast kuupäevani

Ravimite väärtarvitamine

Esmane

Luba

Uuendamine

Alkoholi selline tarbimisviis, mille tõttu häirub isiku füüsiline, vaimne ja /või sotsiaalne heaolu või see häirib lennujuhi tööülesannete täitmist. Keskus, mille koosseisu kuuluvad Lennuameti (AMS) poolt tunnustatud arstid, kes võivad teha tervisekontrolle vastavalt AMS-i poolt kehtestatud nõuetele ja standarditele. Keskus võib moodustada AMS-ist ühe osa või asuda sellest eraldi. Lennuameti poolt tunnustatud arst, kes võib teha tervisekontrolle ja anda välja tervisetõendeid, mis kuuluvad lennundusloa juurde. Euroopa rakendamise Lennuametis.

3.klassi tervisenõuete eest vastutav osakond

Ajavahemik, mis kestab tervisetõendi väljaandmise kuupäevast alates kuni vastava aasta sama kuupäevani. Nt tervisetõend, mis on väljaantud alla 40aastasele lennujuhile 23.juun.00 kaotab kehtivuse 23.juun. 02. Ravimite tarvitamine, mis ei ole sellele isikule väljakirjutatud või mille toime häirib lennujuhi tööülesannete täitmist. Kasutatakse tervisetõendi saamiseks esmakordselt tehtava tervisekontrolli või lennundusloa saamiseks esmakordselt väljaantava tervisetõendi korral. Mõistetel “luba” ja “lennujuhi luba” on samasugune tähendus kui “pädevusetunnistusel ja loal” või lennujuhi loal/tunnistusel. Toiming, mille korral tervisekontroll tehakse peale tervisetõendi kehtivusaja lõppemist. Uus tervisetõend antakse välja kehtivusega, mis algab uuendamise kuupäeval ja kestab kuupäevast kuupäevani üks või kaks aastat.

Pikendamine

2.väljaanne

Toiming, mille korral tervisekontroll tehakse 45 päeva jooksul enne tervisetõendi kehtivusaja lõppemist, võimaldades uue tervisetõendi anda välja kehtivusega, mis algab tervisetõendi kehtivuse lõppemiskuupäevaga ja kestab kuupäevast kuupäevani üks või kaks aastat.

4

EUROOPA TERVISENÕUDED NÕUDED

1: Üldnõuded – 3.klassi lennundusspetsialistide tervisekontroll: Läbivaatus

ERANDID JA JUHENDID

1: Üldnõuded – 3.klassi lennundusspetsialistide tervisekontroll: Läbivaatus

1.1(a) Isik, kes soovib taotleda lennujuhi luba, peab 3.klassi tervisetõendi saamiseks läbima nõuetekohase esmase tervisekontrolli. 3.klassi tervisetõendi saamiseks peab taotleja olema vähemalt 17-ne aastane. Eelnev tervisekontroll tuleb taotlejal läbida AMC-s, esmakordselt annab tervisetõendi välja AMS. Tervisetõendi uuendamiseks või pikendamiseks nõutava tervisekontrolli võib teha kas AME või AMC vastavalt AMS äranägemisele. Samuti võib AMS delegeerida tervisetõendi väljaandmise AMC-le või AME-le.

1.1.1 Tervisetõendi kehtivust arvestatakse alates selle väljaandmise kuupäevast kuni sama kuupäevani tõendi aegumise kuul (kuupäevast kuupäevani).

1.1 (b) Isikud, kes omavad lennujuhi luba, peavad pikendama või uuendama oma 3.klassi tervisetõendit iga 2 aasta järel, v.a. selles peatükis teisiti sätestatud juhtudel.

1.1.2 Lennujuhi loa omanikud, kes on 40 aastased ja vanemad, peavad läbima tervisekontrolli igal aastal lõigus 1.1(b) määratletud 2-aastase ajavahemiku asemel.

1.1(c) Isik, kes soovib taotleda 3.klassi tervisetõendit, peab esitama tunnustatud AME-le isiklikult allkirjaga kinnitatud avalduse terviseandmete (pärilikud, isiku- ja perekonnaandmed) kohta. Taotleja peab täitma avalduse täielikult ja täpselt, sõltuvalt oma teadmistest. 1.1(d) Tunnustatud AME peab teatama AMSle igast juhust, kui tekib kahtlus taotleja nõuetele vastavuses. Sellisel juhul otsustab AMS tervisetõendi välja andmise või sellest keeldumise üle. (vaata lõik 1.1.3)

1.1.3 Tervisetõendi võib välja anda siis, kui on tõestatud, et taotleja on võimeline tegutsema loaga antud õiguste piires nõutaval ohutusetasemel.

1.1(e) Kui AMS leiab, et taotleja vastab selles peatükis esitatavatele nõuetele, siis antakse välja 3.klassi tervisetõend. 1.1(f) 3.klassi tervisetõendi uuendamisel esitatavad nõuded on samad, mis esmasel tervisetõendi saamisel, v.a. eraldi sätestatud juhtudel.

2.väljaanne

5

NÕUDED

ERANDID JA JUHENDID

2.1 :Läbivaatus

2.1 :Läbivaatus

2: Kardiovaskulaarne süsteem

2: Kardiovaskulaarne süsteem

2.1(a) 3.klassi tervisetõendi omanikul või taotlejal ei tohi olla kaasasündinud või omandatud kardiovaskulaarse süsteemi häiret, mis takistaks ohutut tegutsemist loaga antud õiguste piires. 2.1(b) Standardne 12-lülitusega rahulolekuEKG koos analüüsiga on nõutav esmase tervisetõendi taotlemisel, alla 30 aastastel iga 4 aasta järel ning edaspidi iga 2 aasta järel ja näidustustel (vaata lõik 2.1.1).

2.1.1 Vastavalt lõigule 1.1.2 peavad üle 40aastased lennujuhi loa omanikud, pikendama/ uuendama oma tervisetõendit igal aastal. EKG tegemine oleks iga-aastase tervisekontrolli nõutav osa.

2.1(c) Koormus-EKG on nõutav ainult kliinilistel näidustustel vastavalt lõigule 2.1.2.

2.1.2 Koormus-EKG või teise samaväärse kardioloogilise testi tegemine on nõutav juhul, kui:

2.1(d) Rahuloleku- ja koormus-EKG peab olema tehtud AMS-i poolt tunnustatud spetsialistide juures.

2.1.2 (a) esinevad kardiovaskulaarsele haigusele viitavad tunnused või nende kahtlusel; 2.1.2 (b) rahuloleku-EKG täpsustamiseks; 2.1.2 (c) AMS-i poolt tunnustatud arsti äranägemisel; 2.1.2 (d) kui isik on 65 aastane või vanem ning edaspidi iga 4 aasta järel; 2.1.3 (a) Kui lennuamet määrab vere analüüside tegemise lõigu 6.1(b) alusel, võib AMS-i äranägemisel (vaata lõik 6.1.1). kardioloogilise riski hindamise hõlbustamiseks määrata vere seerumi/plasma lipiidide, s.h. kolesterooli väärtuste määramise. 2.1.3 (b) Seerumi lipiidide määramisel juhuslikult leitud olulised kõrvalekalded vajavad uurimist ja ravi AMS-i poolt tunnustatud spetsialisti järelevalve all. 2.1.3 (c) Riskifaktorite (suitsetamine, perekonna anamnees, lipiidide väärtuste kõrvalekalded, hüpertensioon jne.) kumulatsiooni korral on vajalik kardiovaskulaarse süsteemi hindamine ja ravi AMS-i poolt tunnustatud spetsialisti kontrolli all, mis kulgeks soovitavalt koostöös AME või AMC-ga.

2.1(e) 3.klassi tervisetõendi omanik, kes on 65. aastane või vanem, peab tegema läbivaatuse AMS-i poolt tunnustatud kardioloogi juures. Läbivaatus peab sisaldama koormus-EKG või mõne teise testi mis, annab samaväärset infot, ning testi peab kordama kliinilistel näidustustel.

NÕUDED

ERANDID JA JUHENDID

2.2: Vererõhk

2.2: Vererõhk

2.2(a) Vererõhku peab mõõtma meetodil mis, on ära toodud lõigus 2.2.1. 2.2(b) Kui korduval vererõhu mõõtmisel on süstoolne komponent üle 160mmHg ja diastoolne üle 95mmHg, mõõdetuna vähemalt 3 korral ja vähemalt 24 tunniste intervallidega, ravi foonil või ilma, siis loetakse taotleja mittesobivaks. 2.2(c) Hüpertensiooni ravi peab kokku sobima ohutu tegutsemisega loaga antud õiguste piires (vaata lõik 2.2.2). Ravi alustamisel on nõutav tervisetõendi ajutine peatamine, et kindlaks teha oluliste kõrvalmõjude puudumine.

2.2.1 Süstoolset rõhku mõõdetakse alates Korotkov`i toonide ilmumisest (I faas) ja diastoolset rõhku alates nende kadumisest (V faas) või vastava samaväärse elektroonilise mõõtmise korral. Kui vererõhk ja/või südame löögisagedus rahulolekus on tõusnud, siis on näidustatud lisauuringute tegemine. Vererõhu mõõtmistulemuste ühtlustamiseks peab erinevatel aegadel mõõtmistel kasutama sama meetodit. 2.2.2 Hüpertensiooni ravi peab olema kooskõlastatud AMS-ga. AMS-i poolt aktsepteeritud ravimid võivad olla järgmised: 2.2.2(a) mitte-lingu diureetikumid; 2.2.2(b) kindlad beeta-blokaatorid (üldjuhul hüdrofiilsed); 2.2.2(c) angiotensiini konventeeriva ensüümi inhibiitorid (AKE); 2.2.2(d) pikatoimelised aeglaste Ca-kanalite blokaatorid; 2.2.2(e) angiotensiin-2 retseptorite blokaatorid. 2.2.2(f) Hüpertensiooni ravi alustamisel tekkida võivate kõrvalmõjude tõttu peab isiku tunnistama ajutiselt mittesobivaks niikaua, kuni saavutatakse kontroll vererõhu väärtuste üle ilma kõrvalmõjude esinemiseta.

2.2(d) Taotlejad, kellel on sümptomaatiline hüpotensioon, loetakse mittesobivaks.

2.väljaanne

7

NÕUDED

ERANDID JA JUHENDID

2.3: Koronaarhaigus

2.3: Koronaarhaigus

2.3(a) Võimaliku südame isheemiatõve kahtlusel peab taotlejat uurima. Taotleja, kellel on asümptomaatilise isheemiatõve kerge vorm, võib AMS hinnata sobivaks lõigu 2.3.1 alusel.

2.3.1 Asümptomaatilise isheemiatõve kahtlusel on järgnevalt nõutav koormus-EKG tegemine ja kui vaja, siis ka edasine uurimine (müokardi perfusiooni uuring, stress-EHHO, koronarograafia või muu AMS-i poolt heakskiidetud samaväärne uuring), mis näitab, et tegu ei ole müokardi isheemia või koronaararteri olulise stenoosiga.

2.3(b) Taotleja, kellel on sümptomaatiline isheemiatõbi või kes saab isheemia sümptomite tõttu ravi, loetakse mittesobivaks. 2.3(c) Müokardi infarkti põdemise järgselt loetakse taotleja mittesobivaks. AMS võib kaaluda sobivaks hindamist lõigu 2.3.2 alusel.

2.3.2 Taotleja, kellel ei esine sümptomeid, kes ei vaja 6 kuud peale müokardi infarkti isheemilise valu tõttu medikamentoosset ravi ning kelle riskifaktorid on rahuldava kontrolli all, peab läbima uuringud järgmiste tulemustega: 2.3.2(a) rahuldavalt sooritatud koormusEKG; 2.3.2(b) vasaku vatsakese väljutusfraktsioon on suurem kui 50% ilma olulise kõrvalekaldeta seina liikumises ja normaalse parema vatsakese funktsiooniga; 2.3.2(c) rahuldav 24-tunnine ambulatoorne EKG koos analüüsiga; ja 2.3.2(d) koronarograafial või mõnes teises sarnases uuringus ei ole pärgarterites esinev stenoos suurem kui 30% ning ei esine olulist stenoosi infarkti koldest kaugemal asuvas veresoones ja müokardi verevarustuse puudulikkusest tingitud funktsiooni häiret. Järgmistel läbivaatustel on nõutav igaaastane kardiovaskulaarse süsteemi kontroll, mis sisaldab koormus-EKG või koormusstsintigraafiat. Koronarograafia või mõni teise sarnase testi tegemist nõutakse hiljemalt 5 aasta möödumisel infarktist, välja arvatud juhul, kui sellised mitteinvasiivsed testid, nagu koormus-EKG/stress-EHHO on normi piires.

2.väljaanne

8

2.3(d) Taotleja, kes on rahuldavalt paranenud 6 kuu jooksul peale pärgarterite by-pass operatsiooni või koronaroplastikat, võib AMS lugeda sobivaks vastavalt lõigule 2.3.3.

2.3.3 Taotleja, kellel ei esine sümptomeid, kelle riskifaktorid on rahuldava kontrolli all, kes vajadusel kasutab beeta-blokaatoreid, AKE- inhibiitoreid, statiine ja aspiriini ning, kes ei vaja stenokardia tõttu ravi, võib uuesti läbi vaadata. Läbivaatus peab sisaldama järgmiste tulemustega uuringuid: 2.3.3 (a) Rahuldavalt sooritatud koormusEKG Bruce protokolli IV astmes või sellega sarnase uuringu; 2.3.3 (b) vasaku vatsakese väljutusfraktsioon on suurem kui 50% ilma olulise kõrvalekaldeta seina liikumises ja normaalse parema vatsakese väljutusfunktsiooniga; 2.3.3 (c) rahuldav 24-tunnine ambulatoorne EKG koos analüüsiga; ja 2.3.3 (d) pärast ravi tehtud koronarograafial on hea verevool läbi šundi. Šunteeritmata suures veresoones, šunteeritud veresoones või angioplastika piirkonnas on stenoos alla 50%, v.a infarkti põhjustanud veresoones. Rohkem kui kahe 30%-50% stenoosi esinemine vaskulaarpuus ei ole aktsepteeritav. Kogu vaskulaarpuu peab olema uuritud ja hinnatud AMS-i poolt tunnustatud kardioloogi poolt. Tähelepanu tuleb eriti pöörata mitmete stenooside esinemisele ja /või revaskularisatsioonidele. Suurem kui 30%-ne ravimata stenoos vasakus peaarteris või proksimaalses vasakus eesmises destsendeeruvas pärgarteris ei ole aktsepteeritav. Järgnevatel läbivaatustel on vajalik igaaastane kardiovaskulaarse süsteemi kontroll, mis sisaldab koormus-EKG või koormusstsintigraafiat. Koronarograafia või mõni teise sarnase testi tegemist nõutakse hiljemalt 5 aasta möödumisel infarktist, v.a. ,juhul kui sellised mitteinvasiivsed testid, nagu koormus-EKG / stress-EHHO on normi piires.

2.väljaanne

9

NÕUDED

ERANDID JA JUHENDID

2.4 :Rütmi- ja juhtehäired

2.4 :Rütmi- ja juhtehäired

2.4(a) Taotlejad, kellel on kliiniliselt oluline paroksüsmaalne või stabiilne kodade rütmihäire, loetakse mittesobivaks. AMS võib kaaluda terviseseisundi sobivaks hindamist sõltuvalt kardioloogilise läbivaatuse tulemustest vastavalt lõigule 2.4.1.

2.4.1 Iga kliiniliselt oluline rütmi- või juhtehäire nõuab AMS-i poolt tunnustatud kardioloogi hinnangut ja sobilikuks hindamisel järgnevaid läbivaatusi AMS-i poolt tunnustatud kardioloogi juures. (a) Selline läbivaatus peab sisaldama: (1) koormus-EKG Bruc´i protokolli järgi või muu samaväärne uuring. Testi kestab kuni isiku väsimiseni või sümptomite ilmnemiseni. Testi tegemisel peab isik jõudma astmesse Bruce IV ja ei tohi esineda olulisi rütmi- ega juhtehäireid ja müokardi isheemiat. Enne testi tegemist ei tohi isik tarvitada südame ravimeid. (2) 24-tunnine ambulatoorne EKG, milles ei tohi esineda olulisi rütmi- ega juhtehäireid; (3) 2D Doppler EHHO ei tohi näidata olulist koja suurenemist või selle olulist strukturaalset või funktsionaalset häiret; vasaku vataskese väljutusfraktsioon peab olema vähemalt 50%. (b) Edasine läbivaatus võib sisaldada: (1) korduv 24-tunni EKG koos analüüsiga (Holter monitooring); (2) elektrofüsioloogiline uuring; (3) müokardi perfusiooni uuring või muu samaväärne uuring; (4) südame MRI või muu samaväärne uuring; (5)koronarograafia.

2.4(b) Olulise kõrvalekalde puudumisel võidakse taotlejad, kellel on asümptomaatiline sinusbradükardia või tahhükardia, tunnistada sobivaks. 2.4(c) Taotlejatel, kellel on diagnoositud sinoatriaalne haigus, on nõutav kardioloogiline läbivaatus vastavalt lõigule 2.4.1. 2.4(d) Taotleja, kellel on asümptomaatilised, isoleeritud, ühesugused ventrikulaarsed ekstrasüstolid, võidakse tunnistada sobivaks, kuid ekstrasüstolite grupid ja sagedus 2.väljaanne

2.4.2 Rahuloleku-EKG-s üksiku supraventrikulaarse või ventrikulaarse ekstrasüstoli esinemine ei pruugi vajada edasist uurimist siis, kui selle esinemis10

nõuavad täit kardioloogilist läbivaatust vastavalt lõigule 2.4.1 (vaata lõik 2.4.3).

sagedus pole suurem kui 1 kord minutis.

2.4(e) Taotleja, kellel on mittetäielik Hisi kimbu parema või vasaku sääre blokaad või stabiilne vasaku telje deviatsioon, võib tunnistada sobivaks. Taotlejad, kellel on Hisi kimbu täielik parema või vasaku sääre blokaad, vajavad selle esmakordsel esinemisel kardioloogilist läbivaatust vastavalt lõigule 2.4.1 (vaata lõik 2.4.3).

2.4.3 (a) Kui taotlejal tekib täielik Hisi kimbu parema sääre blokaad üle 40-ne aasta vanuses, siis on vajalik stabiilsuse hindamiseks 12- kuuline periood enne sobilikuks hindamist. 2.4.3 (b) Hisi kimbu vasaku sääre blokaad on sageli seotud pärgarterite haigusega ja vajab seetõttu süvauuringut, mis võib olla invasiivne. Kui taotlejat on eelneval tervisekontrollil põhjalikult uuritud ja patoloogiat ei leitud, siis võib tema tervisliku seisundi tunnistada sobivaks. Kui vasaku sääre blokaad leitakse perioodilise tervisekontrolli käigus, siis võib sobilikuks hindamist kaaluda pärast põhjalikku läbivaatust ja 12-kuulist stabiilsus perioodi.

2.4(f) Taotleja, kellel on I. astme ja Mobitz I tüüpi A-V blokaad patoloogilise leiuta, võib hinnata sobivaks. Taotleja, kellel on Mobitz 2. tüüpi blokaad või täielik A-V blokaad, on mittesobiv. AMS võib kaaluda sobivaks hindamist vastavalt lõigule 2.4.1. 2.4(g) Taotleja, kellel on laiaja/või kitsa QRSkompleksiga tahhükardia, hinnatakse mittesobivaks. AMS võib kaaluda sobivaks hindamist vastavalt lõigule 2.4.1. 2.4(h) Taotleja, kellele on tehtud ablasioon, hinnatakse mittesobivaks. AMS võib kaaluda sobivaks hindamist vastavalt lõigule 2.4.1 (vaata lõik 2.4.4).

2.4.4 Peale edukat kateeterablasiooni saab taotleja sobivaks hindamist kaaluda vähemalt peale ühe aasta möödumist., kui just 2 kuud peale ablasiooni tehtud elektrofüsioloogiline uuringu tulemused on rahuldavad.

2.4(i) Taotleja, kellel on ventrikulaarne preeksitatsiooni sündroom (Wolf-ParkinsonWhite sündroom), tunnistatakse mittesobilikuks, kui just kardioloogiline läbivaatus ei kinnita taotleja vastavust lõigu 2.4.5 nõuetele

2.4.5 (a) AMS võib kaaluda sobivaks tunnistamist, kui lõikes 2.4.1 toodud kardioloogiliste uuringute tulemused on rahuldavad. 2.4.5 (b) AMS võib hinnata sümptomiteta taotleja sobivaks, kui elektrofüsioloogiline uuring (ravimindutseeritud autonoomne stimulatsioon ei näita indutseeritavat re-entry tüüpi tahhükardiat ja lisajuhteteid ei esine). 2.4.5 (c) Holter monitooring ei näita mitte- või sümtomaatilise tahhüarütmia esinemist.

2.väljaanne

11

2.4(j) Taotleja, kellele on implanteeritud endokardiaalne kardiostimulaator, hinnatakse mittesobilikuks, kui just kardioloogiline läbivaatus ei kinnita taotleja vastavust lõigu 2.4.6 nõuetele.

2.4.6 Taotleja, kellele on implanteeritud endokardiaalne kardiostimulaator, tervisetõendi uuendamist või pikendamist võidakse kaaluda pärast 3 kuu möödumist implanteerimisest: (1) kui ei ole teisi mittesobivaid häireid; (2) on kasutatud bipolaarset juhtesüsteemi; (3) taotleja ei ole kardiostimulaatorist sõltuv, st südame tegevuse seiskusest tingitud töövõimetus on vähetõenäoline; (4) koormus-EKG Bruce protokolli 4. aste või sellega võrdväärne uuring ei näita kõrvalekallet või müokardi isheemiale viitavaid tunnuseid. Stsintigraafia võib olla abiks juhtehäiretest tingitud komplekside esinemisel rahulolekuEKG-s; (5) regulaarne jälgimine AMS-i poolt tunnustatud kardioloogi juures koos kardiostimulaatori kontrolli ja Holter monitooringuga; (6) uuringud on näidanud, et tõrked kardiostimulaatori töös esinevad kõige sagedamini esimese 3 kuu jooksul peale implanteerimist. Seepärast ei kaaluta sobilikuks tunnistamist enne selle perioodi möödumist. On teada, et teatud õhusõiduki seadmed võivad kutsuda esile häireid kardiostimulaatori töös. Kardiostimulaatori tüüp peab olema testitud, et ei tekiks selle häireid töökeskkonnas töötamisel. Lisaandmed ja töökeskkonna toime kardiostimulaatorile peab olema isikule kättesaadavad.

2.väljaanne

12

NÕUDED

ERANDID JA JUHENDID

2.5: Üldnõuded

2.5: Üldnõuded

2.5(a) Taotleja, kellel on perifeerne vaskulaarne haigus, loetakse enne ja pärast operatsiooni mittesobivaks. Kui uuringute käigus ei leitud olulist häiret, siis võib AMS hinnata taotleja sobilikuks vastavalt lõigule 2.5.1 (a).

2.5.1 (a) ASM võib kaaluda sobilikuks hindamist kui ei ole olulist viidet koronaararterite haigusele või mujal olulise arteroomi esinemisele ja funktsionaalset häiret lõpporganite verega varustamisel. Hinnang peab põhinema koormus-EKG ja 2D ultraheli uuringul.

2.5(b) Taotleja, kellel on rinna- ja kõhuaordi aneurüsm, loetakse enne ja pärast operatsiooni mittesobivaks. Taotleja, kellel on kõhuaordi aneurüsm allpool neeru, võib AMS hinnata perioodilise tervisekontrolli käigus sobivaks vastavalt lõigule 2.5.1 (b).

2.5.1 (b) Pärast ilma tüsistuseta kulgenud kõhuaordi aneurüsmi operatsiooni ja kui taotlejal ei esine karotiidja koronaartsirkulatsiooni häireid, võib AMS hinnata tervisliku seisundi sobivaks.

2.5(c) Taotleja, kellel on kliiniliselt oluline südameklapi rike, loetakse mittesobivaks.

2.5.1(c) Defineerimata südame kahinad vajavad AMS-i hinnangut peale AMS-i poolt tunnustatud kardioloogi läbivaatust. Kui loetakse vajalikuks edasist uurimist, siis peab see sisaldama 2D Doppler EHHO-uuringut.

2.5(d) Taotleja, kellel on südame klapi rikke kerge vorm, võib AMS lugeda sobivaks peale kardioloogilist läbivaatus vastavalt lõikudele 2.5.1(c) ja (d).

2.5.1(d) Klapid (1) Bikuspidaalne aordiklapp on ilma piiranguta aktsepteeritav kui ei ole teisi südame ja aordi kõrvalekaldeid, kuid siis on vajalik iga 2 aasta järel läbivaatus koos EHHO-uuringuga. (2) Mõõdukas aordi stenoos (rõhkude erinevus on väiksem kui 25 mmHg või Doppleri voolukiirus on aeglasem kui 2m/sek) võib olla aktsepteeritav mõõdetuna 2D Doppler EHHO-uuringul AMS-i poolt tunnustatud kardioloogi poolt. (3) Ainult kerge aordiklapi regurgitatsioon ilma mahu ülekoormustunnuseta on lubatav ilma piiranguteta. Ülenevas aordis ei tohi olla muutusi, mis oleksid 2D Doppler EHHO-uuringul sedastatavad. Vajalik on iga-aastane läbivaatus AMS-i poolt tunnustatud kardioloogi juures.

2.väljaanne

13

(4) Mitraalklapi haigus (reumaatiline mitraalstenoos) on tavaliselt mittesobiv. Mitraalklapi prolaps ja mõõdukas mitraalregurgitatsioon võivad olla aktsepteeritavad. Taotleja, kellel on isoleeritud mid-süstoolne klikk, võib mitte vajada piiranguid. Taotleja, kellel on vähene tüsistumata regurgitatsioon, võib lugeda sobivaks, kuid siis on vajalik regulaarne kardioloogiline läbivaatus. (5) Taotleja, kellel on vasaku vatsakese mahu ülekoormustunnused koos vasaku vatsakese lõpp-diastoolse diameetri suurenemisega, loetakse mittesobivaks. 2.5(e) Taotleja, kellel on tehtud südameklapi proteesimine /korrigeerimine, loetakse mittesobivaks. Teatud juhtudel võib AMS lugeda taotleja sobivaks sõltuvalt kadioloogilisest hinnangust vastavalt lõigule 2.5.1(e).

2.5.1(e) Klapikirurgia (1) Kuue kuu möödudes operatsioonist võib AMS hinnata taotleja sobivaks, kui tal ei esine sümptomeid ja kui on tehtud järgnevad uuringud: (i) (ii) (iii)

(iii) (iv)

2D Doppler EHHO-uuringul on klapi ja vatsakese funktsioon normaalne ; Rahuldavalt sooritatud koormusEKG või sellega sarnane uuring; Tõestatud koronaararteri haiguse puudumine, välja arvatud juhul kui see on rahuldavalt revaskularisatsiooni teel ravitud; ei vaja kardioaktiivset ravi; nõutav on iga-aastane kardioloogiline läbivaatus AMS-i poolt tunnustatud kardioloogi juures.

(2) Taotleja, kellel on implanteeritud mehaanilised klapid, võib hinnata sobivaks kui nende antikoagulantravi on korrektselt kontrollitud ja dokumenteeritud. Vanus peab olema üks riski hindamise faktoritest. 2.5(f) Kopsu trombemboolia (KATE) või süvaveeni tromboosi süsteemne antikoagulantravi on mittesobiv. Samuti on mittesobiv ka arteri võimaliku trombemboolia antikoagulantravi. Kopsu emboolia vajab põhjalikku uurimist. AMS võib hinnata taotleja sobivaks vastavalt lõigule 2.5.2.

2.väljaanne

2.5.2 Pärast põhjalikku uurimist ja KATE ning süvaveeni tromboosi antikoagulantravi juhtudel, kui antikoagulantravi on stabiilne ja ravi on korrektselt kontrollitud ning dokumenteeritud, võib AMS-i poolt tunnustatud spetsialisti otsuse alusel taotleja sobivaks tunnistada.

14

2.5(g) Taotleja, kellel on kõrvalekalded perikardis, müokardis või endokardis loetakse üldiselt mittesobivaks kuni lõpliku otsuse tegemiseni või kuni järgneva kardioloogilise läbivaatuseni vastavalt lõigule 2.5.3.

2.5.3 Primaarsed või sekundaarsed kõrvalekalded perikardis, endokardis või müokardis loetakse mittesobivateks kuni lõpliku otsuse tegemiseni. Läbivaatus AMS-i poolt tunnustatud kardioloogi juurses peab sisaldama 2D Doppler EHHO-uuringu, koormus-EKG, 24-tunnise ambulatoorse EKG, müokardi stsintigraafia ja koronarograafia.

2.5(h) Taotleja, kellel on kaasasündinud südamerike, loetakse mittesobivaks nii enne kui ka pärast korrigeerivat operatsiooni. Taotleja, kellel on kerged kõrvalekalded, võib AMS lugeda sobivaks kardioloogilise läbivaatuse järel vastavalt lõigule 2.5.4.

2.5.4 Kaasasündinud südamerike, s.h. kirurgiliselt korrigeeritud, loetakse tavaliselt sobimatuks, v.a. juhtudel, kui see on funktsionaalselt ebaoluline ja ei vaja ravi. Nõutav on AMS-i poolt antav kardioloogiline hinnang. Uuringud võivad sisaldada Doppler EHHO, koormus-EKG ja 24-tunnise ambulatoorse EKG. Nõutavad on regulaarsed kardioloogilised läbivaatused. Perioodilise läbivaatuse sageduse määrab AMS-i poolt tunnustatud kardioloog.

2.5(i) Taotleja, kellel on tehtud südame või kopsu/südame transplantatsioon, loetakse mittesobivaks. 2.5(j) Taotleja hinnatakse mittesobivaks, kui tal esineb anamneesis sünkoop. AMS võib kaaluda sobivaks hindamist vastavalt lõigule 2.5.5.

2.5.5 Taotleja, kellel on esinenud korduvad sünkoobi hood, peab läbima järgnevad uuringud: (a) Koormus-EKG Bruce protokolli IV aste või muu samaväärne uuring koos AMS-i poolt tunnustatud spetsialisti hinnanguga patoloogia puudumise kohta. Kui rahulolekuEKG-s on muutused, siis on nõutav stsintigraafia/stress-EHHO tegemine. (b) 2D Dopler EHHO ei näita olulist vatsakese suurenemist või südame, klappide või müokardi strukturaalset või funktsionaalset häiret. (c) 24-tunni ambulatoorne EKG ei näita rütmi- või juhtehäireid ega müokardi isheemiat. Tavaliselt on näidustatud konsultatsioon.

2.väljaanne

neuroloogi

15

NÕUDED

ERANDID JA JUHENDID

3:Respiratoorne süsteem

3:Respiratoorne süsteem

3.1:Üldnõuded

3.1:Üldnõuded

3.1(a) 3.klassi tervisetõendi omanikul või taotlejal ei tohi olla kaasasündinud ega omandatud kõrvalekallet respiratoorses süsteemis, mis võib takistada ohutut tegutsemist loaga antud õiguste piires. 3.1(b) Rindkere tagant-ette suunas (PA) röntgenuuring tehakse näidustustel. 3.1(c) Esmasel tervisekontrollil on nõutavad kopsu funktsiooni testide tegemine (vaata lõik 3.1.1). Tõsise kopsufunktsiooni häire esinemisel, hinnatakse taotleja mittesobivaks.

3.1.1 Esmasel tervisekontrollil on nõutav spiromeetria uuring. Kui FEV/FVC suhe on väiksem kui 70%, on vajalik läbivaatus pulmonoloogi juures.

3. (d) Iga oluline kõrvalekalle nõuab edasist uurimist pulmonoloogi juures.

NÕUDED

ERANDID JA JUHENDID

3.2:Häired

3.2:Häired

3:Respiratoorne süsteem

3:Respiratoorne süsteem

3.2(a) Taotleja, kellel on oluline krooniline obstruktiivne hingamisteede haigus, loetakse mittesobivaks ning ta peab tegema läbivaatuse pulmonoloogi juures. 3.2(b) Taotleja, kellel on hüperreaktiivne ning ravivajav kopsuhaigus (bronhiaalastma), loetakse mittesobivaks vastavalt lõigu 3.2.1 kriteeriumitele.

3.2.1 Taotleja, kellel esinevad korduvad astmahood, loetakse mittesobivaks. AMS võib kaaluda 3.klassi tervisetõendi väljaandmist juhul, kui isikul on astma kerge vorm koos aktsepteeritavate kopsu funktsiooni testidega ja raviga, mis sobib kokku tema ohutu tegutsemisega loaga antud õiguste piires.

3.2(c) Taotleja, kellel on aktiivne põletikuline kopsuhaigus, loetakse ajutiselt mittesobivaks. 3.2(d) Taotleja, kellel on sarkoidoos, loetakse mittesobivaks (vaata lõik 3.2.2) 2.väljaanne

3.2.2 Taotleja, kellel on aktiivne sarkoidoos, loetakse mittesobivaks. AMS võib kaaluda 16

tervisetõendi väljaandmist juhul, kui haigus on: (a) igakülgselt uuritud organismi süsteemse haaratuse suhtes; ja (b) piirneb kopsuvärati lümfisõlmede suurenemisega ja taotleja ei võta ravimeid. 3.2(e) Taotleja, kellel on spontaanne pneumotooraks, loetakse mittesobivaks sõltuvalt täieliku läbivaatuse tulemustest (vaata lõik 3.2.3).

3.2.3 Spontaanne pneumotooraks 3.2.3(a) Tervisetõendi väljaandmist võib kaaluda peale täielikku paranemist üksikust spontaansest pneumotooraksist ja pärast pulmonoloogilist läbivaatust, mis sisaldab ka magnetresonantsuuringu (MRI). 3.2.3(b) AMS võib kaaluda tervisetõendi pikendamist või uuendamist juhul, kui taotleja paraneb täielikult üksikust spontaansest pneumotooraksist 6 nädala jooksul. 3.2.3(c) Korduv spontaanne pneumotooraks on mittesobiv. AMS võib kaaluda tervisetõendi pikendamist või uuendamist pärast kirurgilist ravi toimunud rahuldava paranemise korral.

3.2(f) Taotleja, kellel on tehtud laiaulatuslik rindkere operatsioon, loetakse mittesobivaks peale operatsiooni niikaua kuni operatsiooni mõjud ei sega enam ohutut tegutsemist loaga antud õiguste piires (vaata lõik 3.2.4). Haigust, mille tõttu oli vajalik kirurgiline sekkumine, tuleb tervisetõendi pikendamisel või uuendamisel arvesse võtta.

3.2.4 Pärast pneumektoomiat või väiksema ulatusega rindkereoperatsiooni võib AMS kaaluda tervisetõendi pikendamist või uuendamist peale rahuldavat paranemist ja täielikku pulmonoloogilist läbivaatust, mis sisaldab ka MRI või muu samaväärse uuringu.

3.2(g) Kopsu emfüseemi esinemisel loetakse taotleja mittesobivaks (vaata lõik 3.2.5).

3.2.5 AMS võib kaaluda sobivaks hindamist, kui seisund ei põhjusta olulisi sümptoome.

3.2(h) Taotleja, kellel kopsutuberkuloos hinnata (vaat lõik 3.2.6).

on aktiivne mittesobivaks

3.2.6 Inaktiivse või paranenud kolde esinemise puhul võib taotleja lugeda sobivaks.

3.2(i) Taotleja, kes kannatab väga tugeva päevase unisuse all tingituma une apnoe sündroomist, hinnatakse mittesobivaks (vaata lõik 3.2.7).

3.2.7 Tervisetõendi uuendamisel võidakse taotleja, kellel on une apnoe sündroom, lugeda sobivaks rahuldava ravi korral ning sõltuvalt sümptomite ulatusest ning töökeskkonnas läbiviidavast funktsionaalsest hindamisest vastavalt käesoleva dokumendi Lisa 1. lõigule1.

NÕUDED 2.väljaanne

ERANDID JA JUHENDID 17

4: Seedesüsteem

4: Seedesüsteem

4.1:Üldnõuded

4.1:Üldnõuded

4.1 3.klassi tervisetõendi omanikel või taotlejatel, ei tohi olla funktsionaalset ega strukturaalset mao-sooletrakti või selle organite haigust, mis võiks takistada ohutut tegutsemist tema loaga antud õiguste piires.

NÕUDED

ERANDID JA JUHENDID

4.1:Häired

4.1:Häired

4: Seedesüsteem

4: Seedesüsteem

4.2(a) Taotleja, kellel on korduvad düspeptilised häired, mis vajavad medikamentoosset ravi või kui sellele kaasub pankreatiit, loetakse mittesobivaks (vaata lõigud 4.2.1 (a) ja (b)).

4.2.1(a) Korduvat düspepsiat, mis vajab ravi, tuleb uurida radioloogiliselt või endoskoopiliselt. Laboratoorsed uuringud peavad sisaldama hemoglobiini määramist ja väljaheite uurimist. Enne AMS-i poolt tervisetõendi pikendamist või uuendamist on nõutav tõestus iga diagnoositud haavandumise või olulise põletiku paranemise kohta.

4.2(b) Pankreatiit on mittesobiv (siiski vaata lõigud 4.2.1 (b) ja (c)).

4.2.1(b) AMS võib kaaluda tervisetõendi väljaandmist juhul, kui obstruktsiooni põhjus (sapikivi, ravim) on kõrvaldatud. 4.2.1(c) Alkohol võib põhjustada düspepsiat ja pankreatiiti. Siis on vajalik täieliku hinnangu andmine alkoholi tarvitamise/kuritarvitamise suhtes.

4.2(c) Taotleja, kellel on mitu sapikivi või üks suur sapikivi mis, põhjustavad vaevusi, loetakse mittesobivaks kuni efektiivse ravi rakendamiseni (vaata lõik 4.2.2).

4.2.2 AMS võib kaaluda tervisetõendi väljaandmist juhul, kui esineb üks suur sapikivi. Isiku puhul, kellel on mitu asümptomaatilist sapikivi ning kes seetõttu ootab hinnangu saamist või ravi rakendamist, võib AMS kaaluda tervisetõendi pikendamist või uuendamist.

4.2(d) Taotleja, kellel on diagnoositud või anamneesis äge või krooniline soolehaigus (M.Crohn, ultseroosne koliit, divertikuliit), loetakse mittesobivaks (vaata lõik 4.2.3).

4.2.3 AMS võib kaaluda sobivaks hindamist juhul, kui haigus on täielikus remissioonis, minimaalsete sümptomitega ja kui tarvitatakse ravimeid. Vajalik on regulaarne

2.väljaanne

18

4.2(e) Taotleja, kellel on song mis, võib anda töövõimetust põhjustavaid komplikatsioone, loetakse mittesobivaks. 4.2(f) Seedetrakti või tema elundite haiguste jääknähud või kirurgilised operatsioonid, mis võivad põhjustada töövõimetust, eriti kompressioonist või striktuurist põhjustatud obstruktsioon, loetakse sobimatuteks asjaoludeks. 4.2(g) Taotleja, kellele on tehtud seedetrakti või tema elundite totaalne või osalise eemaldamise või by-pass operatsioon, loetakse mittesobivaks (vaata lõik 4.2.4).

arstlik läbivaatus.

NÕUDED 2.väljaanne

4.2.4 Peale ulatuslikku kõhuõõne operatsiooni peab olema möödunud vähemalt 3 kuud enne isiku sobivaks tunnistamist. AMS võib kaaluda ka tervisetõendi pikendamist või uuendamist varem juhul, kui isik on täielikult paranenud, sümptomeid ei esine, risk teiseste tüsistuste ning ägenemise tekkeks on minimaalne ning operatsioonist tingitud mõjud ei takista enam ohutut tegutsemist loaga antud õiguste piires.

ERANDID JA JUHENDID 19

5:Metaboolsed, ainevahetuslikud ja endokriinsed haigused

5:Metaboolsed, ainevahetuslikud ja endokriinsed haigused

5.1(a) 3.klassi tervisetõendi omanikul või taotlejal ei tohi olla funktsionaalset või strukturaalset metaboolset, ainevahetus- või endokriinset haigust mis, takistaks tema ohutut tegutsemist loaga antud õiguste piires. 5.1(b) Taotleja, kellel on metaboolne, ainevahetuse või endokriinne haigus, loetakse mittesobivaks (vaata lõik 5.1.1).

5.1.1 AMS võib kaaluda sobivaks tunnistamist juhul, kui haigus ei põhjusta sümptomeid, on kliiniliselt kompenseeritud ja stabiilne, koos või ilma asendusteraapiata, ning regulaarselt spetsialisti poolt jälgitud.

5.1 (c) Endokriinkirurgia on mittesobiv. AMS võib kaaluda sobivaks tunnistamist pärast täielikku paranemist vastavalt lõigus 5.1.1 sätestatule. 5.1(d) Taotleja, kellel on suhkruhaigus, hinnatakse mittesobivaks (vaata lõigud 5.1.2 ja 5.1.3).

5.1.2 Glükosuuria ja kõrvalekalded veresuhkru väärtustes vajavad uurimist. AMS võib kaaluda sobilikuks hindamist juhul, kui glükoosi tolerantsus test on korras (madal neerude filtratsiooni lävi) või kui on kõrvalekalded glükoosi tolerantsus testis (ilma suhkruhaiguse esinemiseta), mis on korrigeeritud dieediga ja jälgitud regulaarselt.

5.1(e) Taotleja, kellel on insuliinist sõltuv suhkruhaigus, loetakse mittesobivaks. 5.1(f) Diabeedivastaste ravimite kasutamine on mittesobiv (vaata lõik 3.1.3).

NÕUDED 2.väljaanne

5.1.3 Biguaniidide ja/või alfa-glükosidaasi inhibiitorite kasutamine on aktsepteeritav, sest nad ei põhjusta hüpoglükeemiat.

ERANDID JA JUHENDID 20

6: Hematoloogia

6: Hematoloogia

6.1(a) 3.klassi tervisetõendi omanikul või taotlejal ei tohi olla hematoloogilist haigust mis, takistaks tema ohutut tegutsemist loaga antud õiguste piires. 6.1(b) Vere analüüs moodustab ühe osa tervisekontrollist esmakordsel tervisetõendi väljastamisel, pikendamisel või uuendamisel kuni 40- aastastel iga 4 aasta järel, edaspidi iga 2 aasta järel ja näidustustel (vaata lõik 6.1.1).

6.1.1 Spetsiifiliste analüüside määrab igas liikmesriigis AMS.

tegemise

6.1.2 Madalad hemoglobiini väärtused vajavad uurimist. Aneemiad mis, ei allu ravile, on mittesobivad. AMS võib kaaluda tervisetõendi väljaandmist juhtudel, kui algpõhjust on rahuldavalt ravitud (raua või B12 puudus) ja hemoglobiini väärtus on stabiliseerunud (soovitavalt 11g/dl – 17g/dl) või kui on diagnoositud kergelt kulgev talasseemia või hemoglobinopaatia ilma anamneesis esinevate kriisideta ning kui on demonstreeritud täieliku funktsionaalse võimekuse olemasolu.

6.1(c) Taotleja, kellel on lokaliseeritud ja generaliseerunud lümfisõlmede suurenemine ning esineb verehaigus, loetakse mittesobivaks (vaata lõik 6.1.3).

6.1.3 Lümfisõlmede suurenemine vajab uurimist. AMS võib kaaluda sobivaks hindamist juhtudel, kui äge infektsioon on täielikult paranenud või kui Hodgkin`i lümfoom on ravitud ja täielikus remissioonis. Et kemoterapeutikumidel on potensiaalsed pikaaegsed kõrvalmõjud, siis peab arvesse võtma tema täpse kasutamisskeemi.

6.1(d) Taotleja, kellel on äge leukeemia, loetakse mittesobivaks. Esmakordselt tõendi taotleja, kellel on krooniline leukeemia, loetakse mittesobivaks (tervisetõendi pikendamise või uuendamise kohta vaata lõik 6.1.4).

6.1.4 Kroonilise leukeemia puhul võib AMS kaaluda tervisetõendi pikendamist või uuendamist siis, kui on diagnoositud haiguse 0, I (ja võimalik ka II) staadium, vastavalt lümfisõlmede haaratusele, ilma aneemiata ja minimaalse ravi foonil või kui esineb karvrakuline leukeemia ja kui haigus on stabiilne koos normaalsete hemoglobiini ja trombotsüütide väärtustega. Vajalik on regulaarne jälgimine.

6.1(e) Taotleja, kellel on oluline põrna suurenemine, hinnatakse mittesobivaks (vaata lõik 6.1.5).

6.1.5 Splenomegaalia olemasolu vajab uurimist. AMS võib kaaluda tervisetõendi väljaandmist juhul, kui suurenemine on minimaalne, stabiilne ja pole seotud mingi

2.väljaanne

21

6.1(f) Taotleja, kellel on oluline polütsüteemia, loetakse mittesobivaks (vaata lõik 6.1.6). AMS võib kaaluda sobivaks hindamist, kui seisund on täielikult kontrollitud ja jälgimistulemused on head. 6.1(g) Taotleja, kellel on koagulatsiooni häire, loetakse mittesobivaks (vaata lõigud 6.1.7 ja 6.1.8).

haigusega (ravitud krooniline malaaria) või kui suurenemine on minimaalne ja seotud mõne aktsepteeritava seisundiga (remissioonis olev Hodgkin`i lümfoom). Splenomektoomia ei takista tervisetõendi väljaandmist, kuid iga juhtu peab hindama individuaalselt. 6.1.6 Polütsüteemia vajab uurimist. AMS võib kaaluda tervisetõendi väljaandmist juhul, kui seisund on stabiilne ja pole tingitud haigusest. 6.1.7 Olulised koagulatsiooni häired vajavad uurimist. AMS võib kaaluda sobivaks hindamist juhul, kui anamneesis ei ole olulist verejooksu või veritsusepisoodi ja hematoloogilised näitajad on ohutus piires. 6.1.8 Antikoagulantravi tarvitamisel peab järgima lõigus 2.5.2 toodud juhendit.

NÕUDED 2.väljaanne

ERANDID JA JUHENDID 22

7: Kuseteede ja –elundite süsteem

7: Kuseteede ja –elundite süsteem

7.1(a) 3.klassi tervisetõendi omanikul või taotlejal ei tohi olla funktsionaalset ega strukturaalset kuseteede või sellega seotud elundite haigust mis, takistaks tema ohutut tegutsemist loaga antud õiguste piires. 7.1(b) Taotleja, kellel esineb orgaanilise neeruhaiguse sümptoome, loetakse mittesobivaks. Uriini analüüs peab moodustama ühe osa igast tervisekontrollist. Uriin ei tohi sisaldada kõrvalisi elemente, millel võib olla patoloogiline tähendus. Eriti suurt tähelepanu tuleb pöörata kuseteede ja genitaalide haigustele (vaata lõik 7.1.1).

7.1.1 Iga ebanormaalne leid uriinis vajab uurimist. Uuringud ja analüüsid peavad olema tehtud proteinuuria, hematuuria ja glükosuuria suhtes.

7.1(c) Taotleja, kellel on kusesüsteemis kivid, loetakse mittesobivaks (vaata lõik 7.1.2).

7.1.2 Asümptoomne kivi või neerukoolik anamneesis vajavad uurimist. Pärast ravi võib kaaluda sobilikuks hindamist koos järgnevate asjakohaste läbivaatustega, mille kohta teeb otsuse AMS-i poolt tunnustatud spetsialist. Residuaalne kivi on mittesobiv, kui see just ei asu kohas, kust see ei pääse liikuma ja ei anna sümptoome.

7.1(d) Taotleja, kellel on neeru või kuseteede põletikust või kirurgilisest protseduurist tekkinud jääknähud, mis võivad põhjustada töövõimetust, loetakse mittesobivaks. Taotleja, kes on nefrektoomia järgselt kompensatoorses seisundis ilma hüpertensioonita ja ureemia esinemiseta, võidakse lugeda sobivaks (vaata lõik 7.1.3).

7.1.3 Ulatuslikud uroloogilised operatsioonid on mittesobivad. Ehkki AMS võib siiski kaaluda tervisetõendi väljaandmist juhul, kui taotlejal ei esine kaebusi ja sekundaarsete komplikatsioonide või ägenemise risk on minimaalne.

7.1(e) Taotleja, kellele on tehtud ulatuslik kuseteede või tema elundite totaalne või osalise eemaldamise või by-pass operatsioon, loetakse mittesobivaks seni, kuni operatsiooni mõjud ei põhjusta enam töövõimetust (vaata lõigud 7.1.3 ja 7.1.4).

7.1.4 Esmakordsel tervisetõendi väljaandmisel on neerusiirdamine ja totaalne tsüstektoomia mittesobivad. AMS võib kaaluda tervisetõendi pikendamist või uuendamist juhul, kui : 7.1.4(a) peale 12 kuu möödumist on neeru transplantaat täielikus kompensatsioonis ja immuunosupressiivne ravi on minimaalne ; ja 7.1.4(b) totaalse tsüstektoomia korral esineb organi rahuldav funktsioon ilma esialgse patoloogia taastekketa.

NÕUDED 2.väljaanne

ERANDID JA JUHENDID 23

8: Sugulisel teel levivad haigused ja teised nakkushaigused

8: Sugulisel teel levivad haigused ja teised nakkushaigused

8.1(a) 3.klassi tervisetõendi omanikul või taotlejal ei tohi olla anamneesis või kliiniliselt diagnoositud sugulisel teel levivat haigust või mõnda muud nakkushaigust, mis takistaks tema ohutut tegutsemist loaga antud õiguste piires (vaata lõik 8.1.1).

8.1.1 Erilist tähelepanu tuleb pöörata sümptomite anamneesile, mis viitavad: 1. HIV- positiivsusele, 2. infektsioossele hepatiidile, 3. immuunsüsteemi häirele, 4. süüfilisele.

8.1(b) Taotleja, kellel on HIV- infektsioon ja ägeda haiguse sümptomid nagu AIDS, AIDSi kompleks või kesknärvisüsteemi haaratus, loetakse mittesobivaks. Asümptomaatiliste HIV - positiivsete isikutele võidakse siiski kaaluda sobivaks hindamist vastavalt lõikudele 8.1.1 - 8.1.3.

8.1.2 HIV seisundi üldise uurimise nõuet ei ole, kuid seda võib teha kliinilistel näidustustel. Kui HIV- positiivsus on leidnud kinnitust, siis tehakse täielik läbivaatus ja korraldatakse range jälgimine, et võimaldada isikul jätkata tegutsemist loaga antud piires nõutaval ohutuse tasemel. AMS-i poolt tunnustatud spetsilist peab määrama ravi individuaalselt, sõltuvalt selle sobivusest ja kõrvaltoimetest. Testide tegemise juhend on toodud käesoleva dokumendi lisa1 lõigus 2. 8.1.3 Et krambihoost tingitud äkiline töövõimetus või kognitiivsest häirest tingitud osaline töövõimekaotus võivad olla HIVhaiguse ilminguteks, siis peab selliste isikute regulaarse tervisekontrolli üheks osaks olema neuroloogiline läbivaatus.

8.1(c) Diagnoositud süüfilis ei ole mittesobiv. Ehkki haiguse sümptomid ja komplikatsioonid, mis võivad takistada ohutut tegutsemist loaga antud õiguste piires, võivad olla mittesobivad (vaata lõik 8.1.4).

NÕUDED 2.väljaanne

8.1.4 AMS võib kaaluda sobilikuks hindamist juhtudel, kui raviga toimub täielik paranemine haiguse I ja II staadiumis.

ERANDID JA JUHENDID 24

9:Günekoloogia ja rasedus

9:Günekoloogia ja rasedus

9.1(a) 3.klassi tervisetõendi omanikul või taotlejal ei tohi olla funktsionaalset või strukturaalset günekoloogilist seisundit, mis takistaks tema ohutut tegutsemist loaga lubatud piires. 9.1(b) Kui günekoloogiline läbivaatus näitab normaalset rasedust, siis loetakse taotleja sobivaks kuni 34 gestatsiooni nädala lõpuni.

9.1.1 AMS või AMS-i korraldusel AME peab teavitama kirjalikult taotlejat ja tema arsti tekkida võivatest raseduse komplikatsioonidest. 91.2 Loaga antud õiguste piires tegutsemist võib jätkata siis, kui on tõestatud sünnitusest või raseduse lõpetamisest toimunud täielik paranemine.

9.1(c) Taotleja, kellele on tehtud ulatuslik günekoloogiline operatsioon, loetakse mittesobivaks (vaata lõik 9.1.3).

NÕUDED 2.väljaanne

9.1.3 Ulatuslik günekoloogiline operatsioon on tavaliselt mittesobiv. AMS võib kaaluda tervisetõendi pikendamist või uuendamist juhul, kui taotlejal ei esine kaebusi, kui sekundaarsete komplikatsioonide ja haiguse taastekke risk on minimaalne ja operatsiooni mõju ei takista enam ohutut tegutsemist loaga antud õiguste piires.

ERANDID JA JUHENDID 25

10: Nõuded luu-lihaskonnale

10.1(a) 3.klassi tervisetõendi omanikul või taotlejal ei tohi olla kaasasündinud või omandatud kõrvalekallet luudes, liigestes, lihastes ja kõõlustes, mis takistaks tema ohutut tegutsemist loaga antud õiguste piires (vaata lõigud 10.1.1 ja 10.1.2).

10: Nõuded luu-lihaskonnale

10.1.1 Füüsiline häire, k.a. rasvumine või lihasnõrkus, võib vajada AMS-i heakskiidul arstlikku hinnangut (kaasaarvatud hindamine töökeskkonnas). 10.1.2 Liikumisaparaadi funktsiooni häiret, amputatsioone, väärarenguid, funktsiooni kaotust ja progresseeruvat osteoartriiti hinnatakse individuaalselt. AMS peab viima läbi hindamise koos vastava tegevusala asjatundjaga, kes on tuttav lennujuhi tööülesannete keerukusega.

10.1(b) Taotleja, kes kannatab rasvtõve all, loetakse mittesobivaks (vaata lõik 10.1.3).

10.1.3 Hinnangu andmisel peab arvesse võtma taotleja vanust ja keha massi indeksit.

10.1(c) Osteoartriitilised või progresseeruvad lihas-kõõlushaigused koos funktsiooni häirega on sobimatud (vaata lõik 10.1.4).

10.1.4 Osteoartriitilised või progresseeruvad lihas-kõõlushaigused võivad olla kaasasündinud või omandatud. Igat funktsiooni häiret peab hindama sõltuvalt sellest, millist mõju see avaldab isiku tegutsemisvõimele töökeskkonnas. Taotleja ei tohi tarvitada töövõimet ohustavaid ravimeid (vaata lõik 10.1.2). 10.1.5 Perioodilisel tervisekontrollil võib AMS jäseme funktsiooni puudulikkuse korral kaaluda taotleja sobilikuks hindamist töökeskkonnas koos proteesiga või ilma (vaata lõik 10.1.2).

NÕUDED 2.väljaanne

ERANDID JA JUHENDID 26

11: Psühhiaatrilised ja psühholoogilised nõuded

11: Psühhiaatrilised ja psühholoogilised nõuded

11.1:Psühhiaatrilised nõuded

11.1:Psühhiaatrilised nõuded

11.1(a) 3.klassi tervisetõendi omanikul või taotlejal ei tohi olla anamneesis või diagnoositud kaasasündinud või omandatud, ägedat või kroonilist, psühhiaatrilist haigust, häiret või seisundit, mis takistaks tema ohutut tegutsemist loaga antud õiguste piires.

11.1.1 Selles osas tõstatatud küsimused on keerulised. Mõned juhised võib leida JARFCL 3 käsiraamatu peatükis “Lennunduspsühhiaatria”.

11.1(b) Erilist tähelepanu tuleb pöörata järgnevale häiretele (vaata lõike 11.1.1 – 11.1.6): (1) psühhootilised sümptomid; (2) meeleolu häired; (3) isiksushäire, eriti kui see on raske ja väljendub ilmselgelt käitumises, (4) vaimne kõrvalekalle ja neuroos; (5) psühhoaktiivsete või teiste ainete kasutamine või alkoholi kuritarvitamine koos esineva sõltuvusega või ilma. 11.1(c) Diagnoositud psühhootiliste sümptoomidega seisund on mittesobiv (vaata lõik 11.1.2).

11.1.2 AMS võib kaaluda tervisetõendi väljaandmist siis, kui algselt pandud diagnoos osutus valeks või ebatäpseks või oli üksiku toksilise episoodi väljenduseks.

11.1(d) Diagnoositud neuroos on mittesobiv (vaata lõik 11.1.3).

11.1.3 AMS võib kaaluda sobilikuks hindamist pärast läbivaatust AMS-i poolt tunnustatud spetsialisti juures ja peale vajaliku aja möödumist psühhotroopse ravi lõpetamisest.

11.1(e) Üksik enesekahjustamisakt või korduv sarnane käitumine on mittesobivad (vaata lõik 11.1.4).

11.1.4 AMS võib kaaluda sobilikuks hindamist peale iga üksiku juhu hoolikat kaalumist ja psühholoogilise või psühhiaatrilise hinnangu andmist.

11.1(f) Alkoholi kuritarvitamine, psühhoaktiivsete või teiste ainete tarvitamine on mittesobiv (vaata lõik 11.1.5).

11.1.5 AMS võib kaaluda tervisetõendi väljaandmist pärast dokumenteeritud 2 aastase perioodi möödumist, mille vältel pole ravimeid tarvitatud. AMS võib tervisetõendi varasemat pikendamist või uuendamist kaaluda pärast : (a) haiglaravi;

2.väljaanne

27

(b) läbivaatust AMS-i poolt tunnustatud psühhiaatri juures; (c) kolme aasta jooksul läbi viidud regulaarseid läbivaatusi koos vere analüüside tegemise ja tervisekontrolli kaartide täpset täitmisega.

2.väljaanne

28

NÕUDED

ERANDID JA JUHENDID

11:Psühhiaatrilised ja psühholoogilised nõuded

11:Psühhiaatrilised ja psühholoogilised nõuded

11.2: Psühholoogilised nõuded

11.2: Psühholoogilised nõuded

11.2(a) Taotleja, kes on võimetu toime tulema stressi ja sellega seotud probleemidega, avaldudes erinevate sümptomitena, mis takistavad tal ohutut tegutsemist loaga antud õiguste piires, loetakse mittesobivaks (vaata lõigud 11.2.2 ja 11.2.3).

11.2(b) 3.klassi tervisetõendi omanikul või taotlejal ei tohi olla diagnoositud psühholoogilist häiret, mis takistaks tema ohutut tegutsemist loaga antud õiguste piires (vaata lõigud 11.2.2 – 11.2.4).

11.2.1 Psühhiaatrilise ravi ajal/ hinnangu andmisel võib psühholoogilisel hinnangul oluline osa, võimaldades nii psühhiaatril anda tervikliku hinnangu. 11.2.2 Kui on teada või ilmnevad stressiga seotud probleemid, mis takistavad ohutut tegutsemist loaga antud õiguste piires, on vajalik psühholoogiline hinnang AMS-i poolt tunnustatud spetsialisti juures (vaat lõik 11.2 (c)). 11.2.3 Stressiga järgnevat:

toimetulek

sisaldab

(1) (2) (3) (4)

suure töökoormusega toimetulek, igavusega/ tüdimusega toimetulek, peale tööd lõõgastumine, ärevuse ja viha kontrolli all hoidmine, (5) kriitiliste juhtudega toimetulek.

Kui on olemas näidustused oskuste halvenemise või ülalnimetatud põhjustest tingitud intsidentide näol, siis peab taotleja läbima läbivaatuse AMS-i poolt tunnustatud spetsialisti juures (vaata lõik 11.2 (c)). 11.2(c) Kui psühholoogiline hinnang on näidustatud, siis tehakse see kas AMS-i poolt tunnustatud psühholoogi või lennujuhi töökeskkonnast laialdasi teadmisi omava psühholoogi juures. Vajaliku hinnangu peavad andma neuroloog ja psühhiaater (vaata lõik 11.2.2).

11.2.4 AMS võib nõuda psühholoogilist hinnangut psühhiaatrilise või neuroloogilise läbivaatuse ühe osana või täiendavalt lisaks siis, kui AME või lennuamet on saanud tõendavat informatsiooni, mis seab kahtluse alla taotleja vaimse sobivuse või isikuomadused. Sellise informatsiooni allikaks võivad olla intsidendid või õnnetused, probleemid koolitusel või pädevuse kontrollis, kohusetundetus või teadmised ohutust tegutsemisest loaga antud piires. 11.2.5 Psühholoogiline hinnang peab olema laiapõhjaline ja võib endas sisaldada haiguse anamneesi, eluloolisi sündmusi ja võimekuse hindamist, lisaks isiksuse testid ja psühholoogiline vestlus.

2.väljaanne

29

NÕUDED

ERANDID JA JUHENDID

12: Neuroloogilised nõuded

12: Neuroloogilised nõuded

12.1(a) 3.klassi tervisetõendi omanikul või taotlejal ei tohi olla anamneesis või kliiniliselt diagnoositud neuroloogilist häiret, mis takistaks tema ohutut tegutsemist loaga antud õiguste piires.

12.1.1. Närvisüsteemi progresseeruv haigus on diskvalifitseeriv, kuid kerge funktsiooni kaotus stabiilse (mitteprogresseeruva) haiguse korral võib olla aktsepteeritav peale läbivaatust AMS-i poolt tunnustatud spetsialisti juures.

12.1(b) Järgnevad mittesobivad:

12.1.2 Epilepsia diagnoos on mittesobiv. Pärast 5. eluaastat ühe või mitme krambihoo esinemine on mittesobiv. Ehkki kui taotleja on olnud 10 aasta vältel hoovaba ja pole tarvitanud ravimeid, siis võib kaaluda sobivaks hindamist. Üksiku episoodi korral võib peale neuroloogilist läbivaatust spetsiifilisest mittekorduvast tegurist põhjustatud (trauma või toksiin) krambihoogu aktsepteerida.

seisundid

on

(1) närvisüsteemi progresseeruv haigus; (2) epilepsia; (3) seisundid, mille puhul esineb kalduvus aju funktsiooni häirete tekkeks. (vaata lõigud 12.1.112.1.5).

12.1.3 Beniigne Rolandi krambihoog võib olla aktsepteeritav, kui see on täpselt diagnoositud, korralikult dokumenteeritud ja tüüpilise EEG leiuga. Patsient peab olema olnud 10 aastat sümptomitevaba ja mittetarvitanud ravimeid. 12.1.4 EEG uuring on soovitatav kliinilistel või anamnestilistel näidustustel. 12.1.5 Paroksüsmaalsed EEG-s on mittesobivad. 12.1(c) Järgnev võib olla aktsepteeritav olenevalt läbivaatusest AMS-i poolt tunnustatud spetsialisti juures: (1) teadvuse häire või kaotus; (2) peavigastus (vaata lõigud 12.1.612.1.7).

2.väljaanne

kõrvalekalded

12.1.6 Üks või mitu teadvuse häire episoodi anamneesis on mittesobiv. AMS võib niisuguseid episoode aktsepteerida siis, kui see on rahuldavalt seletatav mittekorduva põhjusega ja peale täielikku neuroloogilist läbivaatust. 12.1.7 Pea vigastust võib AMS aktsepteerida pärast täielikku neuroloogilist läbivaatust. Sobivaks hindamist võib kaaluda peale täielikku paranemist ja kui epilepsia tekkerisk on madal (AMS-i poolt heakskiidetud normipiirid).

30

NÕUDED

ERANDID JA JUHENDID

13: Oftalmoloogilised nõuded

13: Oftalmoloogilised nõuded

13.1(a) 3.klassi tervisetõendi omanikul või taotlejal ei tohi olla kõrvalekallet silmade funktsioonis või kaasasündinud või omandatud, ägedat või kroonilist, või silma operatsioonist (vaata lõik 13.1.2) või traumast tingitud jääknähte, mis takistaks tema ohutut tegutsemist loaga antud õiguste piires.

13.1.1 AMS-i poolt tunnustatud oftalmoloogia spetsialistidel peavad olema põhiteadmised lennujuhtide ülesannetest tegutsemisel loaga antud õiguste piires.

13.1(b) Eelneval tervisekontrollil on vajalik laiendatud silmakontroll (vaata lõik 13.1.2).

13.1.2 Eelneval tervisekontrollil tehtav laiendatud silmakontrolli peab läbi viima AMS-i poolt tunnustatud silmaarst ja see peab sisaldama järgmist: (1) anamnees; (2) nägemisteravus (kaugele, lähedale ja keskmisele kaugusele) korrektsioonita või vajadusel parima optilise korrektsiooniga; (3) objektiivne refraktsioon. Hüperoopiaga alla 25-aastastel taotlejatel tuleb määrata see tsüklopleegias; (4) silmade liikuvus ja binokulaarne nägemine; (5) värvusnägemine; (6) vaateväljad; (7) tonomeetria üle 40-aastastel ja näidustustel; (8) silma uuring (anatoomia, välis- ja keskosa) ja fundoskoopia. Uuring pilulambiga; (9) silma kontrasti ja valgustundlikkuse (ereda valguse suhtes) uuring.

13.1(c) Perioodiline oftalmoloogiline läbivaatus peab olema tervisetõendi pikendamiseks või uuendamiseks tehtava tervisekontrolli üks osa (vaata lõik 13.1.3).

13.1.3 Iga tervisetõendi uuendamiseks või pikendamiseks tehtava tervisekontrolli käigus tuleb hinnata silmade sobivust. Silmi tuleb kontrollida võimaliku häire suhtes ja see peab sisaldama järgmist: (1) anamnees; (2) nägemisteravus (kaugele, lähedale ja keskmisele kaugusele) korrektsioonita või vajadusel parima optilise korrektsiooniga; (3) oftalmoskoopia silma morfoloogia uurimiseks;

2.väljaanne

31

(4) põhjalikum uurimine kliinilistel näidustustel. Kõik kaheldavad ja normile mittevastavad juhud saadetakse edasiseks kontrolliks AMS-i poolt tunnustatud silmaarsti juurde. 13.1(d) Kui perioodilises tervisekontrollis esineb silma funktsiooni häireid või kui nägemisnormidele (6/9 (0,7), 6/9 (0,7), 6/6 (1,0), N14, N15) vastamiseks on vaja korrektsiooni, siis peab taotleja tooma AMEle silmaarsti tervisekontrolli kaardi, mille on täitnud AMS-i poolt tunnustatud silmaarst. Kui refraktsiooni häire jääb vahemikku +5 kuni – 6 dioptrit, siis peab silmaarsti kontroll olema tehtud 60 kuud enne üldise tervisekontrolli tegemist. Kui refraktsiooni häire on normipiirest suurem, siis peab selline kontroll olema tehtud 24 kuud enne tervisekontrolli tegemist (vaata lõik 13.1.4).

13.1.4 Tervisekontroll järgmist:

peab

sisaldama

(1) anamnees; (2) nägemisteravus (kaugele, lähedale ja keskmisele kaugusele) korrektsioonita või vajadusel parima optilise korrektsiooniga; (3) refraktsioon; (4) silmade liikuvus ja binokulaarne nägemine; (5) vaateväljad; (6) tonomeetria üle 40-aastastel; (7) silma uuring (anatoomia, välis- ja keskosa) ja fundoskoopia. Uuring pilulambiga. Silmaarsti tervisekontrolli kaart tuleb saata AMS-ile. Kui leitakse mingi häire, mis seab taotleja silmade tervise kahtluse alla, siis on vajalik põhjalikum silmade uurimine.

13.1(e) Kui taotleja on üle 40-aasta vana, siis peab ta tegema tonomeetria iga 2 aasta järel või esitab kontrollikaardi tonomeetria tegemisest 24 kuu jooksul enne tervisekontrolli. 13.1(f) Taotleja, kellele on tehtud refraktiivkirurgiline operatsioon, loetakse mittesobivaks (vaata lõik 13.1.5).

13.1.5 Peale refraktiivkirurgiat võib AMS kaaluda sobivaks hindamist juhul, kui:

13.1(g) Teised silmaoperatsioonid mittesobivad (siiski vaata lõik 13.1.6).

13.1.6 (a) Katarrakt. AMS võib kaaluda 2 kuu pärast

2.väljaanne

on

(1) operatsioonieelne refraktsioon on –5.0/-6 dioptrit või väiksem, (2) saavutati rahuldav refraktsiooni stabiilsus (ööpäevane variatsioon on väiksem kui 0.75 dioptrit); (3) silma uuring ei näita operatsioonijärgsete tüsistuste olemasolu; (4) ereda valguse tundlikkus on normis; (5) mesoopiline kontrastitundlikkus ei ole häirunud; (6) tervisekontroll viiakse läbi AMS-i äranägemisel ja AMS-i poolt tunnustatud silmarsti juures.

32

peale operatsiooni sobivaks hindamist, kui taotleja vastab nägemisnõuetele kontaktläätsede (monofokaalsed, toonimata) või silmasiseste läätsede abil. (b) Reetinakirurgia. AMS võib kaaluda sobivaks hindamist 6 kuu pärast peale edukat operatsiooni. AMS võib sobilikuks hinnata taotleja peale heakskiidetud reetina laserteraapiat. Taotleja peab tegema igaaastase kontrolli silmaarsti juures. (c) Glaukoom. AMS võib kaaluda sobivaks hindamist 6 kuu pärast peale edukat operatsiooni. Taotleja peab tegema silmaarsti kontrolli iga 6 kuu järgi. (d) Väliste silmalihaste kirurgia. AMS võib kaaluda sobivaks hindamist 6 kuu pärast peale edukat operatsiooni. Taotleja peab tegema tervisekontrolli AMS-i poolt tunnustatud silmaarsti juures. 13.1(h) Keratokoonus on mittesobiv. Perioodilisel tervisekontrollil võib AMS kaaluda sobivaks hindamist, kui taotleja vastab nägemisnõuetele (vaat lõik 13.1.7).

2.väljaanne

13.1.7 Pärast keratokoonuse diagnoosimist võib AMS perioodilisel tervisekontrollil kaaluda sobivaks hindamist, kui: (a) nägemine vastab korrigeerivate läätsede abil nägemisnõuetele; (b) järelkontroll toimub AMS-i poolt tunnustatud silmaarsti juures ja AMS-i poolt määratud ajavahemike järel.

33

NÕUDED

ERANDID JA JUHENDID

14: Nõuded nägemisele

14: Nõuded nägemisele

14.1(a) Korrigeeritud või korrigeerimata kaugnägemisteravus kummagi silma jaoks eraldi peab olema 7/10 (6/9) või parem, kasutades Snelleni kaarte (või sellega samaväärseid ) ning sobivat valgustust. Binokulaarne nägemisteravus peab olema 10/10(6/6) või parem (vaata lõik 14.1.(i)).

14.1.1 Kui kliiniliste andmete alusel ei pruugi Snelleni kaardid sobida, võib nägemisteravuse hindamiseks kasutada Landolt´i C rõngaid.

14.1(b) Refraktsiooni häire. Refraktsiooni häire on kõrvalekalle emmetroopiast mõõdetuna dioptrites. Refraktsiooni tuleb mõõta standardsete meetoditega. Taotleja, kellel on refraktsiooni häire, võib tunnistada sobivaks kui ta vastab allpoololeva lõigu nõuetele. 14.1(c) Esmasel tervisekontrollil ei tohi refraktsiooni häire olla suurem kui +5.0/-6.0 dioptrit ja võib hinnata sobivaks, kui:

14.1.2 Perioodilisel tervisekontrollil ei tohi refraktsiooni häire olla suurem kui +5.0/-6.0 dioptrit ja võib hinnata sobivaks, kui:

(1) ei esine märkimisväärset patoloogiat; (2) saavutatakse optimaalne nägemise korrektsioon; (3) iga 5 aasta järel tehakse tervisekontroll AMS-i poolt tunnustatud silmaarsti juures (vaata lõik 14.1.2).

(1) ei esine märkimisväärset patoloogiat; (2) saavutatakse optimaalne nägemise korrektsioon; (3) iga 2 aasta järel tehakse tervisekontroll AMS-i poolt tunnustatud silmaarsti juures.

14.1(d) Eelneval tervisekontrollil, kui taotlejal on refraktsiooni häire koos astigmaatilise komponendiga, ei tohi astigmatism olla suurem kui 2.0 dioptrit.

14.1.3 Perioodilisel tervisekontrollil võib AMS hinnata taotleja, kellel on refraktsiooni häire koos astigmaatilise komponendiga, sobivaks kui AMS-i poolt tunnustatud silmaarsti tehtud tervisekontrolli tulemused on rahuldavad.

14.1(e) Eelneval tervisekontrollil ei tohi kahe silma refraktsiooni erinevus (anisometroopia) olla suurem kui 2.0 dioptrit (vaata lõik 14.1.4).

14.1.4 Perioodilisel tervisekontrollil võib AMS hinnata taotleja, kellel on kahe silma refraktsiooni erinevus (anisometroopia) suurem kui 3.0 dioptrit, sobivaks.

14.1(f) Presbüoopia süvenemist peab kontrollima igal tervisetõendi pikendamisel või uuendamisel. Taotleja peab olema võimeline nägema Parinaud 2 kaarti N 5 (või sellega samaväärset) 30-50 cm kauguselt ja Parinaud 6 kaarti N14 100 cm kauguselt, vajadusel korrektsiooni abil.

2.väljaanne

34

14.1(g) Taotleja, kellel on diplopia, loetakse mittesobivaks. Eraldi nõuet stereopsise kohta ei ole (vaata lõik 14.1.5).

14.1.5 Uuringud kõõrdsilmsuse suhtes aitavad määrata märkimisväärseid kõrvalekaldeid silmalihaste tasakaalus. Vajadusel võib kaaluda TNO testi. Kõrvalekalle tulemuses ei pea siiski olema mittesobiv.

14.1(h) Taotleja, kellel on konvergentsi häire, loetakse mittesobivaks (vaata lõik 14.1.6).

14.1.6 Konvergentsi häiret võib lugeda aktsepteeritavaks juhul, kui see ei sega (korrektsiooniga või ilma) keskmisele kaugusele (100 cm) või lähedale (30-50 cm) nägemist.

14.1 (i) Taotleja, kelle on silmalihaste tasakaalu häire (heterofooria) on suurem (mõõdetuna tavalisel korrektsioonil), kui:

14.1.7 Kui taotlejal on eksofooria suurem kui 12.0 dioptrit, siis peab fusionaalsete varude hindamiseks tegema läbivaatuse oftalmoloogi juures.

hüperfooria 2.0 dioptrit 6 m kauguselt, esofooria 10.0 dioptrit 6 m kauguselt, eksofooria 8.0 dioptrit 6 m kauguselt, hüperfooria 1.0 dioptrit 33cm kauguselt, esofooria 8.0 dioptrit 33 cm kauguselt, eksofooria 12.0 dioptrit 33cm kauguselt loetakse mittesobivaks, v.a. siis, kui fusionaalsed varud on küllaldased selleks, et ei tekiks astenoopiat ega diplopiat (vaat lõik 14.1.7). 14.1(j) Taotleja, kelle vaateväljad ei ole normaalsed, loetakse mittesobivaks (siiski vaata lõik 14.1(i)). 14.1 (k) Eelneval tervisekontrollil hinnatakse taotleja, kellel on funktsionaalselt märkimisväärsed binokulaarse nägemise häired uuritud silmaarsti poolt töökeskkonnas, mittesobivaks (vaata lõik 14.1.8).

14.1.8 Kui on tsentraalne nägemine ühes silmas on allanormi, võib kaaluda 3.klassi tervisetõendi pikendamist või uuendamist juhul, kui mõlema silma vaateväljad on normaalsed ja esinev patoloogia on vastaval AMS-i poolt tunnustatud spetsialisti oftalmoloogilisele hinnangule aktsepteeritav.

14.1(j) Esmasel tervisekontrollil loetakse taotleja, kellel on monokulaarne nägemine, mittesobivaks. Tervisetõendi uuendamisel või pikendamisel loetakse taotleja sobivaks siis, kui silmaarsti läbivaatus on rahuldav ja seisund ei takista ohutut tegutsemist loaga antud õiguste piires (vaata lõik14.1.9).

14.1.9 Sellistel tingimustel tervisetõendi uuendamine või pikendamine peab sisaldama asjakohases töökeskkonnas tehtavat funktsionaalset uuringut.

14.1(m) Kui nägemisele esitatavatele nõuetele vastatakse ainult prillide või läätsedega saadud korrektsiooni abil, siis peab saadud nägemise korrektsioon olema optimaalne ning sobiv lennujuhtimiseks.

14.1.10 On soovitav, et tegutsemisel loaga antud õiguste piires oleks tagavara paar samasuguseid prille käepärast.

2.väljaanne

35

Loa omaniku tööajal kantavad korrigeerivad läätsed peavad võimaldama nägemisele esitatavaid nõudeid täita kõikidel kaugustel. Nõuetele vastamiseks peab taotleja kandma vaid ühte paari prille (vaata ka lõik 14.1.10). 14.1.11 Suure müoopia (üle -6 dioptri) korrigeerimiseks on vaja kanda kõrge indeksiga kontaktläätsi või prille, et vähendada perifeerse vaatevälja moonutamist. 14.1.12 Kasutatavad kontaktläätsed peavad olema monofokaalsed, värvitud ja mitte ortokeratoloogilised. Ühe silma nägemise korral ei ole kontaktläätsi lubatud kasutada.

NÕUDED

ERINEVUSED JA JUHISED

15: Värvitaju

15: Värvitaju

15.1(a) Normaalne värvitaju defineeritakse võimena sooritada Ishihara test või Nagel´i anomaloskoobi test nagu normaalne trikromaat (vaata lõik 15.1.1).

15.1.1 Ishihara test (24-tahvlit) loetakse sooritatuks siis, kui 15 järjestikust juhuslikus järjestuses tahvlit määratakse ilma ebakindluse või kõhkluseta õigesti (vähem kui 3 sekundit ühele tahvlile). Uuringu peab läbi viima vastavalt Ishihara testi kasutaja käsiraamatule. 15.1.2 Taotlejat, kes ei soorita Ishihara testi võib uurida anomaloskoobiga (Nagel või muu samaväärne). Test loetakse sooritatuks kui värvitaju on trikromaatiline.

15.1(b) Taotleja, kes ei soorita heakskiidetud värvitaju testi, hinnatakse värvitaju mitteohutuks ja seetõttu mittesobivaks.

2.väljaanne

36

NÕUDED

16: Kõrva-nina-kurgu haigused

ERANDID JA JUHENDID

16: Kõrva-nina-kurgu haigused

16.1(a) 3.klassi tervisetõendi omanikul või taotlejal ei tohi olla kõrvalekallet kõrvade, nina, ninakõrvalkoobaste või kurgu (suuõõs, hambad, kõri) funktsioonis, kaasasündinud või omandatud, operatsioonist või traumast tingitud jääknähte, mis takistaks tema ohutut tegutsemist loaga antud õiguste piires.

16.1.1 AMS-i poolt tunnustatud nina-kõrvakurguhaiguste spetsialist peab omama põhiteadmisi lennujuhtidele vajaminevatest oskustest.

16.1(b) Laialdane LOR läbivaatus on nõutav esmasel tervisekontrollil.

16.1.2 Esmasel tervisekontrollil tehtava laialdase LOR läbivaatuse peab tegema AMS-i poolt tunnustatud kõrva-ninakurguarsti juhendamisel või tema järelevalve all.

16.1(c) Perioodiline LOR läbivaatus on üks osa tervisetõendi pikendamise või uuendamise läbivaatusest (vaata lõik 16.1.3).

16.1.3 Tervisetõendi pikendamisel või uuendamisel tuleb kõikidel kõrvalekalletega ja kaheldavatel juhtudel teha läbivaatus AMS-i poolt tunnustatud kõrva-nina-kurgu spetsialisti juures.

16.1(d) Taotleja, kellel on järgnevad häired, loetakse mittesobivaks: (1) aktiivne, äge või krooniline kesk- või sisekõrva protsess. (2) Paranemata kuulmekile perforatsioon või düsfunktsioon (vaata lõik 16.1.4). (3) Vestibulaarfunktsiooni häired (vaata lõik 16.1.5). (4) Oluline suuõõne või ülemiste hingamisteede malformatsioon, äge või krooniline põletik.

(5) Oluline kõne või hääle häire (vaat lõik 16.1.6)

2.väljaanne

16.1.4 Mitteinfektsioosse päritoluga üksikut kuiva perforatsiooni, mis ei takista kõrva normaalset funktsioneerimist, võib lugeda sobivaks tervisetõendi välja andmisel. 16.1.5 Spontaansete või asendinüstagmide olemasolu vajab täielikku vestibulaarsüsteemi uurimist AMS-i poolt tunnustatud spetsialisti poolt. Sellistel juhtudel võib väheolulisi kaloorilise või rotatsiooni testil ilmnevaid vestibulaarsüsteemi kõrvalekaldeid aktsepteerida. Tervisetõendi pikendamisel või uuendamisel peab AMS hindama vestibulaarsüsteemi häireid kliinilises kontekstis. 16.1.6 Vajalikud on täielik läbivaatus ja funktsionaalne kontroll, tähelepanu tuleb pöörata millises töökeskkonnas tegutsetakse.

37

16.1(e) Erilist tähelepanu tuleb pöörata oluliste mõlemapoolsete nina õhuteede sulgusele või ninakõrvalkoobaste düsfunktsioonile. Kui loaga ettenähtud tegevus ei ole häiritud, siis ei tähenda need alati mittesobivaks tunnistamist. 16.1(f) Iga kõne või hääle häire, mis halvendab kõnest arusaamist, vajab logopeedi juures läbivaatust.

NÕUDED

ERINEVUSED JA JUHENDID

17: Kuulmisnõuded

17: Kuulmisnõuded

17.1(a) Kuulmist tuleb kontrollide igal läbivaatusel. Taotleja peab korrektselt aru saama tavalisest kõnest, kontrollituna mõlemast kõrvast 2 m kauguselt ja seistes seljaga AME poole. 17.1(b) Esmasel tervisekontrollil tuleb kuulmist kontrollida puhta-tooni audiomeetrial, edaspidi tervisetõendi pikendamisel ja uuendamisel kuni 40 aasta vanuseni üks kord iga 4 aasta järel ja seejärel iga 2 aasta järel (vaata lõik 17.1.1).

17.1.1 Puhta-tooni audiogramm peab hõlmama vähemalt sagedusi 500-3000Hz. Sagedused peavad olema järgmised: 500 Hz 1 000 Hz 2 000 Hz 3 000 Hz Kontroll sagedustel 4 000Hz ja kõrgemal aitab diagnoosida varajast mürast põhjustatud kuulmisekaotust.

17.1(c) 3.klassi tervisetõendi saamiseks tehtaval esmasel tervisekontrollil ei tohi kummaski kõrvas kuulmiskadu olla rohkem kui 20 dB sagedustel 500, 1000 ja 2000Hz või sagedusel 3000Hz rohkem kui 35dB. Taotleja, kellel on kuulmiskadu 5dB üle normi piiri kahel või enamal sagedusel, peab tegema puhta-tooni audiomeetria vähemalt igal aastal (vaata lõik 17.1.2).

17.1.2 Kui kuulmise halvenemise tõttu määratud järgmisel kontrollil aasta pärast ei ei ilmne edasist kuulmise halvenemist, võib uuesti jätkata arstlikku läbivaatust tavalise sagedusega (vaata lõik 17.1(b)).

17.1(d) Tervisetõendi pikendamisel või uuendamisel ei tohi kummaski kõrvas taotleja kuulmiskadu olla suurem kui 35dB sagedustel 500, 1000 ja 2000Hz või sagedusel 3000 Hz suurem kui 50dB. Taotleja, kellel on kuulmiskadu 5dB üle normi piiri kahel või enamal sagedusel, peab 2.väljaanne

38

tegema puhta-tooni audiomeetria vähemalt igal aastal (vaata lõik 17.1.2). 17.1(e) Tervisetõendi uuendamisel või pikendamisel loetakse taotleja, kellel on hüpakuusis, AMS-i poolt sobivaks juhul, kui kõnetest näitab rahuldavat kuulmisvõimet (vaata lõik 17.1.3).

17.1.3 Hüpoakuusise juhud tuleb saata AMSile edasise läbivaatuse tegemiseks ja hinnangu saamiseks. Kui taotleja demonstreerib rahuldavat kuulmistaset tavalises töökeskkonnas valitseva mürataseme juures, võib AMS kaaluda tervisetõendi pikendamist või uuendamist.

17.1(f) Esmasel tervisekontrollil on kuulmisaparaadi kasutamine mittesobiv. Lennujuht, kes tervisetõendi pikendamisel või uuendamisel vajab kuulmisaparaate mõlemas kõrvas, loetakse mittesobivaks. Tervisetõendi pikendamisel või uuendamisel võib ühes kõrvas kuulmisaparaadi või sobiva lisavarustuse, nagu spetsiaalsed kõrvaklapid koos individuaalse helivaljuse regulatsiooniga, kasutamise lugeda sobivaks juhul, kui see parandab lennujuhi kuulmist normaalse standardini (vaata lõik 17.1.4).

17.1.5 Vajalik on täieliku hinnangu andmine töökeskkonnas kasutatava abivahendiga töötamise suhtes, et tagada isiku võime tegutseda talle loaga antud õiguste piires ja et abivahendi tööd ei mõjutaks ebasoodsalt kõrvaklapid või teised faktorid. Võimaliku tõrke tekkimise puhuks abivahendi töös on vajalik varu abivahendi ning selle lisavarustuse (näit. patareid) olemasolu kättesaadavas kohas.

2.väljaanne

39

NÕUDED

ERINEVUSED JA JUHENDID

18: Dermatoloogilised nõuded

18: Dermatoloogilised nõuded

18.1(a) 3.klassi tervisetõendi omaniku ja taotleja, kellel on nahahaigus, mis takistab tema tegutsemist loaga antud õiguste piires, loetakse mittesobivaks (vaata lõik 18.1.1).

18.1.1 Erilist tähelepanu tuleb pöörata järgmistele häiretele (vaata allolevat juhendit). -

ekseemi raske vorm eksogeenne), psoriaasi raske vorm, bakteriaalsed infektsioonid, ravimitest tingitud lööbed, bulloossed lööbed, maliigsed nahahaigused, urtikaaria.

(edo-

ja

Kaheldavatel juhtudel peab AMS tegema otsuse. Edasine juhend on toodud käesoleva dokumendi lisas 1 lõigus 3. 18.1.2 Iga nahahaigus, mis põhjustab valu, ebamugavust, ärritust ja sügelust, võib viia lennujuhi tähelepanu tööülesannetelt mujale ja võib seetõttu mõjutada ohutust. 18.1.3 Iga nahahaiguse ravil, nii farmakoloogilisel kui kiirgusravil, võib olla süsteemne toime, mida peab arvesse võtma enne isiku tunnistamist sobivaks või mittesobivaks.

2.väljaanne

40

LISA 1: LISAJUHENDMATERJAL 1. Une apnoe sündroom (vaata lõigud 3.2(i) ja 3.2.7)

Une apnoe sündroom võib olla nii primaarne (tsentraalne) kui obstruktiivne, viimane esineb tavaliselt ülekaalulistel meestel, eriti 40-60 aasta vanustel. Sündroomi tulemuseks on sagedased apnoe perioodid une ajal, mis tekitab kõva norskamist. Une ajal tekkivad apnoe episoodid esinevad nii une kiire silmade liigutamise faasis (REM) ja mitte –REM une faasis. Esineb hingamisliigutuste puudumine koos diafragma liikumise seiskusega. Ülemised hingamisteed võivad jääda avatuks isegi ilma õhuvooluta (tsentraalne apnoe) või võib olla hingamisteede sulgusest tingitud tugev hingamispingutus. Krooniliselt häiritud öine uni ja hüpokseemia põhjustavad päevast unisust. See põhjustab mitteküllaldasi ja mittekosutavaid uinakuid, mis on suureks ohuks lennujuhtidele, kelle uni on niigi töö tõttu häiritud. Une apnoe sündroom areneb järk-järgult ja võib inimesele märkamatuks jääda. Seda varianti peab kaaluma iga unisuse esinemisel, mis ei ole tõestatud häiritud une perioodist. Uurimine peab sisaldama hingamisfunktsiooni uurimist ja une uuringu tulemuste kaarti. Diagnoosimisel on vajalik lennujuhi ajutine mittesobivaks tunnistamine seniks kuni ravi ja paranemise aspekte hinnatakse AMS-i poolt tunnustatud spetsialisti juures. 1.1 Lennuliiklusteeninduse personali teavitamine ja nõustamine on olulisteks osadeks tervisliku seisundi hindamise läbiviimisel ja seda peab tegema vastav spetsialist. 2. Asümptomaatilise HIV-positiivse (vaata lõigud 8.1(b), 8.1.2 ja 8.1.3)

isiku läbivaatuse kord

Üldjuhul peab tegema baasläbivaatust 3-kuulise intervallidega ja laiendatud läbivaatust 6-kuulise intervalliga. Nende läbivaatuste nõutud ulatus on äratoodud allpool. Esmane tervisekontroll peab sisaldama täielikku hinnangut imuunoloogilisele seisundite. Tähelepanu tuleb pöörata ajutistele raskustele (psühholoogiline häire ja psühhoaktiivsete ainete kasutamine), mis võib järgneda HIV-seropositiivsuse diagnoosimisele. 3-kuulise intervalliga läbivaatus peab sisaldama CD-4 ja T-rakkude määramist. Kui CD-4 hulk on väiksem kui 200 rakku ml-s, siis peetakse seda kognitiivsete muutuste indikaatoriks. 6-kuulise intervalliga läbivaatus peab sisaldama täielikku neuroloogilist läbivaatust, eriti tuleb pöörata tähelepanu ekstrapüramidaalsüsteemi häiretele ja silmade düsfunktsioonile. Krambihood võivad esineda ima eelnevate sümptomiteta, EEG on oluline hinnangu andmisel. Kognitiivse funktsiooni testid peab tegema siis, kui HIV-seropositiivsus on diagnoositud esmakordselt ja seejärel regulaarselt iga 3 kuu tagant. 3. Dermatoloogilised (vaata lõik osas 18)

seisundid

Iga nahanäht, mis põhjustab valu, ebamugavust, ärritust või sügelust, võib lennujuhi tema ülesannete täitmisest kõrvale kallutada ja nii mõjutada ohutus. Basaalrakuline epitelioom või närihaavand, keratoksantoom ja keratoos vajavad ravi ja/või kolde eemaldamist tervisetõendi väljaandmiseks. Tavaliste, mitteprogresseeruvate nahanähtude sobivuse üle võib otsustada AME, maliigse loomuga sobivuse üle aga AMS. Teised nahanähud, nagu äge või laiaulatuslik krooniline ekseem, naha retikuloos, nahanähud generaliseerunud seisundite korral ja teised sarnased seisundid vajavad ravi ja AMS-i hinnangut. 41

LISA 2: LENNUJUHTIMISE OHUTUST REGULEERIVAD PROTSEDUURID - MEDITSIIN Märkus: See lisa on võetud Personali litsentsimise Euroopa käsiraamatust – lennujuhid

1.1 Üldosa Lennujuhi õpilase ja lennujuhi loa omanikele peavad olema kehtestatud minimaalsed tervisenõuded, et tagada nende sobivust lennuliiklusteeninduses töötamiseks ja vähendada nii palju kui võimalik nende äkki tekkida võivat töövõimetuse riski sellises ulatuses, mis ei seaks ohtu õhusõidukeid. AMS ülesandeks on rakendada minimaalsed esmase ja korduva tervisekontrolli tervisenõuded, mis on toodud EUROCONTROL´i dokumendis “ Lennujuhtide 3.klassi Euroopa tervisenõuded” (EATMP, 2003 –L4) ja mis on eelduseks lennujuhi Euroopa loa juurde kuuluvate tervisetõendite väljaandmiseks.

1.2 Lennujuhi õpilase ja lennujuhi loa omanikud 1.2.1 Nõuded Lennujuht ei tohi täita oma tööülesandeid kui ta ei oma nõutava tervisenõuete klassi kehtivat tervisetõendit. Lennujuhi õpilane või töökohakoolitaja ei tohi täita oma tööülesandeid kui ta ei oma nõutava tervisenõuete klassi kehtivat tervisetõendit. Lennujuhi õpilase või lennujuhi loa omanik, kes ei läbi tervisekontrolli ei tohi täita oma tööülesandeid isegi siis, kui tal on veel kehtiv tervisetõend. Lennujuhi õpilase või lennujuhi loa omanik, kes ei läbi tervisekontrolli või tema tervisetõendile on märgitud piirang või eritingimus, peab teavitama sellest lennuliiklusteeninduste üksuse juhtkonda. Loa omanik, kes on teadlik oma tervisliku seisundi halvenemisest, mis võib muuta ta võimetuks loaga antud õiguste piires ohutuks tegutsemiseks, peab teavitama sellest lennuliiklusteeninduste üksuse juhtkonda. Üksuse juhtkond peab teavitama lennuametit kui loa omaniku tervislik seisund on tunnistatud sobimatuks lennuliikluse tööülesannete täitmiseks.

1.2.2 Juhend Loa omanik vastutab ise selle eest, et tal oleks kehtiv tervisetõend ja võib olla vastutav ka oma esmase ja perioodilise tervisekontrolli korraldamise eest. Ehkki tegevuse või litsentsimise osakonnal võib olla oma protseduurid loa omanike nõustamiseks tervisetõendite uuendamise 2.väljaanne

42

kohta ja tervisekontrolli korraldamiseks. Mis tahes protseduure kasutatakse, peab riik selgelt määratlema kelle vastutusalasse see jääb. Lennujuhi loa omanikud peavad oma euroopa 3.klassi tervisetõendit uuendama või pikendama iga kahe aasta järel. On soovitatav, et kui lennujuhi loa omaniku on vanem kui 40 aastat, siis tema tervisetõendi kehtivusperiood väheneb kahelt aastalt ühele. AMS võib oma äranägemisel nõuda lisa terviseuuringute tegemist. AMS peab määratlema need tervisekontrollid, mida tehakse tema äranägemisel ja need mida võivad teha AME-d. Litsentsimise osakond peab teavitama lennuametit esmaste tervisekontrolli tegemisega ja tervisetõendi uuendamisega seonduvatest protseduuridest.

1.3 Vigastus, haigus ja rasedus 1.3.1 Nõuded Tervisetõendi kehtivus peatatakse ajutiselt neil loa omanike, kellel esineb vigastus või haigus, mis põhjustab töövõimetust, ja loa omanik peab teatama AMS-i sellisest olukorrast. Naised peavad teavitama rasedusest AMS-i. AMS peab vajadusel sobivaks tunnistamisel rakendama piirangut või eritingimust, mis märgitakse tervisetõendile ja tervisetõendi omanik ei tohi täita tööülesandeid ilma piirangus või eritingimuses toodud nõuete täitamata.

1.3.2 Juhend Kui tervisetõendi kehtivus peatatakse ajutiselt vigastuse või haiguse tõttu, siis peab AMS nõustama loa omanikku protseduurist või tegevusest, millega võiks tervisetõendi kehtivust taastada. Iga rakendatav piirang või eritingimus peab olema tervisetõendil selgelt määratletud, nii et üksuse juhtkond oleks suuteline sellest tervisetõendilt aru saama kas lennujuht vastab selle piirangu või eritingimusega tööülesannete täitmiseks vajalikele nõuetele. Märkus: Näitena toodud tervisetõendile märgitud piirang töökohal prillide kasutamise vajalikkusest. Riigid võivad kehtestada maksimaalse ajaperioodi, mille vältel võib lennujuht olla haige või töövõimetu ilma, et tema tervisetõend ajutiselt peatataks ja AMS-i teavitamist ei nõuta.

1.4 Psühhoaktiivsed ained Kui lennujuht täidab tööülesandeid olles psühhoaktiivse aine mõju all, siis ei pruugi ta olla teadlik sellest, et tema otsustusvõime ja oskused on halvenenud sellises ulatuses, mis see on tööülesannete täitmisele ohtlik. See võib esineda neil juhtudel, kui on tegu psühhoaktiivsete ainete väärkasutamisega või kui ravimid on välja kirjutanud arst või kui tarvitatakse käsimüügiravimeid vähem tõsisemate haiguste korral.

2.väljaanne

43

Riikides võib juba olemas olla tööseadusandlus, mis käsitleb töökohtades alkoholi kiritarvitamist ja ravimite väärkasutamist. Kui see puudub või ei ole see lennundusspetsiifiline, siis peab riik välja töötama protseduurid tagamaks, et lennujuhid ega lennujuhi õpilased ei täidaks tööülesandeid psühhoaktiivsete ainete mõju all.

1.4.1 Nõuded Lennujuhi või lennujuhi õpilase loa omanik ei tohi täita tööülesandeid psühhoaktiivste ainete mõju all, k.a. need ravimid, millel võib olla negatiivne toime isiku töövõimele. Lennujuhi või lennujuhi õpilase loa omanik on kohustatud tagama selle, et ta ei tarvita ravimeid, mis võivad mõjutada nende vaimset tegutsemisvõimet, enne töökohustuste täitmisele asumist ega töökohustuste täitmise ajal. AMS peab tagama, et loa omanikel oleks võimalus saada vajalikku nõustamist, mis aitaks neid otsustada kas nad tohivad või ei täita oma tööülesandeid kui nad tarvitavad ravimeid. Üksuse juhtkonnal peab olema protseduur lennujuhtide psühhoaktiivsete ainete kasutamise järgimiseks. Lennujuhi, keda kahtlustatakse psühhoaktiivsete ainete mõju all olemises, peab viivitamatult töökohalt eemaldama ja sellest tuleb teavitada AMS-i.

1.4.2 Juhend AMS peab tegema vastava korralduse, et võimaldada loa omanikul saada nõustamist ja/või avaldada lennundusteates teave retseptiravimitest ja käsimüügiravimitest, mis võivad halvendada nende töövõimet sellises ulatuses, et nad ei tohi täita tööülesandeid. AMS peab viitama lennujuhtide alkoholi kuritarvitamise ja ravimite väärtarvitamise kohta protseduuride väljatöötamisel ICAO Annex 1 (1988) ja ICAO doc. 9654-AN/945 “Manual on Prevention of Problematic Use of Substances in the Aviation Workplace” (1995).

1.5

Mehaanilised abivahendid

Kui isik kasutab nõuetele vastamiseks mehaanilisi või elektroonilisi abivahendeid, siis tuleb abivahendeid talitluslikult testida tunnustatud spetsialisti poolt töökeskkonnas koos lennujuhtimiseksperdiga, et oleks tagatud häirete mittetekkimine. Ka meditsiini eksperdil võib osutuda vajalikuks hinnata isiku abivahendite kasutamist töökeskkonnas.

1.6

Onkoloogia

Pahaloomuliste seisundite hindamist on seletatud JAR-FCL 3 (JAA, 1997) käsiraamatu peatükis “Onkoloogia”, kus leidub informatsiooni terviseseisundi sobilikuks hindamise kohta.

2.väljaanne

44

LISA 3: PERIOODILISE TERVISEKONTROLLI MINIMAALSED NÕUDED Esmane tervisekontroll

AMC

Tervisetõendi väljaandmine

Esmane –AMS

Tervisetõendi kehtivus Vere analüüs

Uuendamine/pikendamine AMC/AME AMS heakskiidul Alla 40.a. – 2 aastat Üle 40.a. – 1 aasta Esmasel tervisekontrollil Alla 40.a. – 4 aastat Üle 40.a. – 2 aasta

Kopsu röntgen

Näidustustel

EKG

Esmasel tervisekontrollil Alla 30.a. – 4 aastat Üle 30.a. – 2 aasta

Audiogramm

Esmasel tervisekontrollil Alla 40.a. – 4 aastat Üle 40.a. – 2 aasta

Laiendatud silmakontroll

Esmasel tervisekontrollil Alla +5/-6 dioptri – 5 aastat Üle +5/-6 dioptri – 2 aastat

Tonomeetria Kopsu test

funktsiooni Esmasel tervisekontrollil

Uriini analüüs

2.väljaanne

Üle 40.a. – 2 aastat

Uuendamisel kui on näidustatud Igal tervisekontrollil

45